Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Aasta keskmine sademete hulk, Alissovi kliimaklassifikatsioon, Angerjas, Õhne jõgi, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Elva vald, Emajõgi, Enn Tarvel, Hapnik, Henriku Liivimaa kroonika, Ida-Eesti vesikond, Järv, Jõesuu (Viljandi), Jõgi, Kalad, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Keel ja Kirjandus, Kliimavööde, Läti, Mandrijää, Mandriline kliima, Mereline kliima, Narva jõgi, Oiu, Oja, Parasvööde, Paul Alvre, Paul Ariste, Pähksaar, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Peipsi järv, Rändlinnud, Richard Kleis, Sapi süvik, Soome-ugri keeled, Tamme (Elva), Tartu maakond, Tarvastu, Tarvastu jõgi, Tänassilma jõgi, Tõrva vald, Tondisaar, Valga maakond, Valgla, Väike Emajõgi, Võrtsjärve alamvesikond, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Võrtsjärve mängud, ..., Võrtsjärve Sihtasutus, Vehendi, Viljandi maakond, Viljandi vald, 20. sajand, 2000. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.
Uus!!: Võrtsjärv ja Aasta keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Uus!!: Võrtsjärv ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »
Alissovi kliimaklassifikatsioon
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956.
Uus!!: Võrtsjärv ja Alissovi kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Võrtsjärv ja Angerjas · Näe rohkem »
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Õhne jõgi · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Võrtsjärv ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Elva vald
Elva vald on 2.
Uus!!: Võrtsjärv ja Elva vald · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Võrtsjärv ja Emajõgi · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Võrtsjärv ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Võrtsjärv ja Hapnik · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Võrtsjärv ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Ida-Eesti vesikond
Ida-Eesti vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast (teised kaks on Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond).
Uus!!: Võrtsjärv ja Ida-Eesti vesikond · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Võrtsjärv ja Järv · Näe rohkem »
Jõesuu (Viljandi)
Jõesuu vaatetorn Võrtsjärve põhjakaldal Jõesuu oli küla Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Jõesuu (Viljandi) · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Võrtsjärv ja Jõgi · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Võrtsjärv ja Kalad · Näe rohkem »
Köppeni kliimaklassifikatsioon
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Uus!!: Võrtsjärv ja Köppeni kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Võrtsjärv ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Uus!!: Võrtsjärv ja Kliimavööde · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Võrtsjärv ja Läti · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Võrtsjärv ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Uus!!: Võrtsjärv ja Mandriline kliima · Näe rohkem »
Mereline kliima
Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Uus!!: Võrtsjärv ja Mereline kliima · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Võrtsjärv ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Oiu
Oiu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas Võrtsjärve kaldal.
Uus!!: Võrtsjärv ja Oiu · Näe rohkem »
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Uus!!: Võrtsjärv ja Oja · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Võrtsjärv ja Parasvööde · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Võrtsjärv ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Võrtsjärv ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pähksaar
Pähksaar on saar Võrtsjärve lõunaosas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Pähksaar · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Võrtsjärv ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Võrtsjärv ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Võrtsjärv ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Võrtsjärv ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Sapi süvik
Sapi süvik on Võrtsjärve sügavaim nõgu.
Uus!!: Võrtsjärv ja Sapi süvik · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Võrtsjärv ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tamme (Elva)
Tamme on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tamme (Elva) · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tarvastu
Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tarvastu · Näe rohkem »
Tarvastu jõgi
Tarvastu jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku idaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tarvastu jõgi · Näe rohkem »
Tänassilma jõgi
Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tänassilma jõgi · Näe rohkem »
Tõrva vald
Tõrva vald on 2017.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tõrva vald · Näe rohkem »
Tondisaar
Tondisaar (ka Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, Roosisaar) on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril.
Uus!!: Võrtsjärv ja Tondisaar · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võrtsjärv ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Võrtsjärv ja Valgla · Näe rohkem »
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Uus!!: Võrtsjärv ja Väike Emajõgi · Näe rohkem »
Võrtsjärve alamvesikond
Võrtsjärve alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Võrtsjärv ja Võrtsjärve alamvesikond · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Võrtsjärv ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Võrtsjärve mängud
Võrtsjärve mängud on suvel (ka Võrtsjärve suvemängud) ja talvel (ka Võrtsjärve talimängud) Võrtsjärve piirkonnas toimuvad üritused.
Uus!!: Võrtsjärv ja Võrtsjärve mängud · Näe rohkem »
Võrtsjärve Sihtasutus
Võrtsjärve Sihtasutus on Eesti sihtasutus, mis koordineerib Võrtsjärvega piirneva seitsme valla (Tarvastu, Viiratsi, Kolga-Jaani, Elva, Rõngu, Põdrala ja Puka) ühistegevust piirkonna arendamiseks.
Uus!!: Võrtsjärv ja Võrtsjärve Sihtasutus · Näe rohkem »
Vehendi
Vehendi on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Vehendi · Näe rohkem »
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Viljandi maakond · Näe rohkem »
Viljandi vald
Viljandi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Viljandi maakonnas.
Uus!!: Võrtsjärv ja Viljandi vald · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Võrtsjärv ja 20. sajand · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Võrtsjärv ja 2000 · Näe rohkem »
