Sisukord
18 suhted: Aktiivtakistus, Detsibell, Dielektrik, Elektriahel, Farad, Hüvetegur, Henri, Herts, Induktiivpool, Kondensaator, Näivtakistus, Ostsillaator, Püsipingeallikas, Pinnanähtused, Ringsagedus, Thomsoni valem, Vabavõnkumine, Võrdus.
Aktiivtakistus
Aktiivtakistus ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent.
Vaata Võnkering ja Aktiivtakistus
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Vaata Võnkering ja Detsibell
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Vaata Võnkering ja Dielektrik
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Vaata Võnkering ja Elektriahel
Farad
Farad (tähis F) on elektrimahtuvuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Vaata Võnkering ja Farad
Hüvetegur
Hüvetegur või Q-tegur (tähis Q, inglise k quality factor) on sumbumisega võnkumisvõimelise süsteemi (näiteks pendli, elektrilise võnkeringi) dimensioonita tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu.
Vaata Võnkering ja Hüvetegur
Henri
Henri (tähis H) on induktiivsuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Vaata Võnkering ja Henri
Herts
Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.
Vaata Võnkering ja Herts
Induktiivpool
Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.
Vaata Võnkering ja Induktiivpool
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Vaata Võnkering ja Kondensaator
Näivtakistus
Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.
Vaata Võnkering ja Näivtakistus
Ostsillaator
Populaarne operatsioonivõimendit kasutav relaksatsioongeneraator Ostsillaator (ladina keeles oscillare – kiikuma, võnkuma) on elektrongeneraator, mis tekitab sumbumatuid harmoonilisi võnkumisi ehk siinusvõnkumisi.
Vaata Võnkering ja Ostsillaator
Püsipingeallikas
Reaalse pingeallika aseskeem Pingeallika tingmärk Püsipingeallikas ehk pingeallikas on elektriahelate teoorias aktiivne kaksklemm (kahe väljekontaktiga ahelalüli), mille klemmipinge (genereeritav pinge) jääb püsivaks sõltumata temaga ühendatud koormustakistuse suurusest.
Vaata Võnkering ja Püsipingeallikas
Pinnanähtused
Pinnanähtused on füüsikalised nähtused, mis ilmnevad keha pinnal või selle mõne molekuli paksuses pinnakihis ja samuti aine eri faaside piirpinnal.
Vaata Võnkering ja Pinnanähtused
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Vaata Võnkering ja Ringsagedus
Thomsoni valem
Thomson valem määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest: kus Nurksageduse \omega.
Vaata Võnkering ja Thomsoni valem
Vabavõnkumine
Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid.
Vaata Võnkering ja Vabavõnkumine
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Vaata Võnkering ja Võrdus