Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Aktiivtakistus, Detsibell, Dielektrik, Elektriahel, Farad, Hüvetegur, Henri, Herts, Induktiivpool, Kondensaator, Näivtakistus, Ostsillaator, Püsipingeallikas, Pinnanähtused, Ringsagedus, Thomsoni valem, Vabavõnkumine, Võrdus.
Aktiivtakistus
Aktiivtakistus ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent.
Uus!!: Võnkering ja Aktiivtakistus · Näe rohkem »
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Uus!!: Võnkering ja Detsibell · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Võnkering ja Dielektrik · Näe rohkem »
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Uus!!: Võnkering ja Elektriahel · Näe rohkem »
Farad
Farad (tähis F) on elektrimahtuvuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Uus!!: Võnkering ja Farad · Näe rohkem »
Hüvetegur
Hüvetegur või Q-tegur (tähis Q, inglise k quality factor) on sumbumisega võnkumisvõimelise süsteemi (näiteks pendli, elektrilise võnkeringi) dimensioonita tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu.
Uus!!: Võnkering ja Hüvetegur · Näe rohkem »
Henri
Henri (tähis H) on induktiivsuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Uus!!: Võnkering ja Henri · Näe rohkem »
Herts
Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.
Uus!!: Võnkering ja Herts · Näe rohkem »
Induktiivpool
Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.
Uus!!: Võnkering ja Induktiivpool · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Võnkering ja Kondensaator · Näe rohkem »
Näivtakistus
Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.
Uus!!: Võnkering ja Näivtakistus · Näe rohkem »
Ostsillaator
Populaarne operatsioonivõimendit kasutav relaksatsioongeneraator Ostsillaator (ladina keeles oscillare – kiikuma, võnkuma) on elektrongeneraator, mis tekitab sumbumatuid harmoonilisi võnkumisi ehk siinusvõnkumisi.
Uus!!: Võnkering ja Ostsillaator · Näe rohkem »
Püsipingeallikas
Reaalse pingeallika aseskeem Pingeallika tingmärk Püsipingeallikas ehk pingeallikas on elektriahelate teoorias aktiivne kaksklemm (kahe väljekontaktiga ahelalüli), mille klemmipinge (genereeritav pinge) jääb püsivaks sõltumata temaga ühendatud koormustakistuse suurusest.
Uus!!: Võnkering ja Püsipingeallikas · Näe rohkem »
Pinnanähtused
Pinnanähtused on füüsikalised nähtused, mis ilmnevad keha pinnal või selle mõne molekuli paksuses pinnakihis ja samuti aine eri faaside piirpinnal.
Uus!!: Võnkering ja Pinnanähtused · Näe rohkem »
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Uus!!: Võnkering ja Ringsagedus · Näe rohkem »
Thomsoni valem
Thomson valem määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest: kus Nurksageduse \omega.
Uus!!: Võnkering ja Thomsoni valem · Näe rohkem »
Vabavõnkumine
Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid.
Uus!!: Võnkering ja Vabavõnkumine · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Võnkering ja Võrdus · Näe rohkem »
