Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Aizkraukle kihelkond, Altmargi vaherahu, Aluliina kihelkond, Anton Friedrich Büsching, Apekalnsi kihelkond, Asehalduskord, August Wilhelm Hupel, Aumeistri kihelkond, Ļaudona kihelkond, Ērgļi-Ogre kihelkond, Ēvele kihelkond, Āraiši kihelkond, Bērzaune kihelkond, Cēsis, Cesvaine kihelkond, Christian Bornhaupt, Daugava, Drusti kihelkond, Dzērbene kihelkond, Gulbene kihelkond, Härgmäe kihelkond, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jaunpiebalga kihelkond, Jaunpilsi kihelkond, Kalsnava kihelkond, Katariina II, Koivaliina kihelkond, Koknese kihelkond, Kuramaa hertsogiriik, Lazdona kihelkond, Läti, Läti keel, Läti kindralkomissariaat, Läti mõisate loend, Läti NSV, Lieljumprava kihelkond, Liepmuiža kihelkond, Liezēre kihelkond, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Lubāna kihelkond, Luke kihelkond, Madliena kihelkond, Nītaure kihelkond, Paul I, Pärnu kreis, Polotski asehaldurkond, Poola, ..., Rauna kihelkond, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia kubermang, Rootsi aeg, Saksa keel, Sillakohus, Skujene kihelkond, Smiltene kihelkond, Tartu kreis, Tirza kihelkond, Trikāta kihelkond, Valga kihelkond, Valga kreis, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Võnnu vojevoodkond, Vecpiebalga kihelkond, Vene keel, Venemaa Keisririik, Vestiena kihelkond, Vietalva kihelkond, Vitebski kubermang, Volmari kreis, 1582, 1598, 1621, 1629, 1710, 1721, 1775, 1783, 1796, 1888. Laienda indeks (33 rohkem) »
Aizkraukle kihelkond
Aizkraukle kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ascheraden) oli haldusüksus Võnnu, Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Ilūkste kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Võnnu kreis ja Aizkraukle kihelkond · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Võnnu kreis ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Võnnu kreis ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
Apekalnsi kihelkond
Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Võnnu kreis ja Asehalduskord · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Võnnu kreis ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Aumeistri kihelkond
Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »
Ļaudona kihelkond
Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Ļaudona kihelkond · Näe rohkem »
Ērgļi-Ogre kihelkond
Ērgļi-Ogre kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Erlaa-Ogershof, läti keeles Ērgļu-Ogres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Ērgļi-Ogre kihelkond · Näe rohkem »
Ēvele kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Ēvele kihelkond · Näe rohkem »
Āraiši kihelkond
Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Āraiši kihelkond · Näe rohkem »
Bērzaune kihelkond
Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Bērzaune kihelkond · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Võnnu kreis ja Cēsis · Näe rohkem »
Cesvaine kihelkond
Cesvaine kihelkond (saksa keeles Sesswegen Kirchspiel, läti keeles Cesvaines draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Cesvaine kihelkond · Näe rohkem »
Christian Bornhaupt
Christian Bornhaupt (1846–1925) oli baltisaksa kirjastaja, pedagoog.
Uus!!: Võnnu kreis ja Christian Bornhaupt · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Võnnu kreis ja Daugava · Näe rohkem »
Drusti kihelkond
Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Drostenhof, läti keeles Drustu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis, varem Dzērbene-Drusti kaksikkihelkonna osa.
Uus!!: Võnnu kreis ja Drusti kihelkond · Näe rohkem »
Dzērbene kihelkond
Dzērbene kihelkond, ka Dzērbene-Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serben, ka Kirchspiel Serben-Drostenhof, läti keeles Dzērbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Dzērbene kihelkond · Näe rohkem »
Gulbene kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Gulbene kihelkond · Näe rohkem »
Härgmäe kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Härgmäe kihelkond · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Võnnu kreis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Võnnu kreis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Jaunpiebalga kihelkond
Jaunpiebalga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neu-Pebalg, varem Neuhof) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Jaunpiebalga kihelkond · Näe rohkem »
Jaunpilsi kihelkond
Jaunpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jürgensburg, Neuenburg) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Tukumsi kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Võnnu kreis ja Jaunpilsi kihelkond · Näe rohkem »
Kalsnava kihelkond
Kalsnava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kalzenau, läti keeles Kalsnavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Kalsnava kihelkond · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Võnnu kreis ja Katariina II · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Koknese kihelkond
Koknese kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kokenhusen) oli haldusüksus Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Võnnu kreis ja Koknese kihelkond · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Võnnu kreis ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Lazdona kihelkond
Lazdona kihelkond (saksa keeles Lasdohns Kirchspiel, läti keeles Lazdonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Lazdona kihelkond · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Võnnu kreis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Võnnu kreis ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti kindralkomissariaat
Läti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Lettland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Lätis moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.
Uus!!: Võnnu kreis ja Läti kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Uus!!: Võnnu kreis ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Uus!!: Võnnu kreis ja Läti NSV · Näe rohkem »
Lieljumprava kihelkond
Lieljumprava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Groß-Jungfernhof) oli haldusüksus Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Võnnu kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Võnnu kreis ja Lieljumprava kihelkond · Näe rohkem »
Liepmuiža kihelkond
Liepmuiža kihelkond, ka Liepkalne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Linden, läti keeles Liepmuižas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Liepmuiža kihelkond · Näe rohkem »
Liezēre kihelkond
Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Liezēre kihelkond · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Võnnu kreis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Võnnu kreis ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Võnnu kreis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Lubāna kihelkond
Lubāna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lubahn, läti keeles Lubānas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Lubāna kihelkond · Näe rohkem »
Luke kihelkond
Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Luke kihelkond · Näe rohkem »
Madliena kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Madliena kihelkond · Näe rohkem »
Nītaure kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Nītaure kihelkond · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Võnnu kreis ja Paul I · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Võnnu kreis ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Polotski asehaldurkond
Polotski asehaldurkond (vene keeles Полоцкое наместничество) oli Venemaa keisririigi haldusüksus 1777−1796.
Uus!!: Võnnu kreis ja Polotski asehaldurkond · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Võnnu kreis ja Poola · Näe rohkem »
Rauna kihelkond
Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Rauna kihelkond · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Võnnu kreis ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Võnnu kreis ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Võnnu kreis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Võnnu kreis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võnnu kreis ja Sillakohus · Näe rohkem »
Skujene kihelkond
Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Skujene kihelkond · Näe rohkem »
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Võnnu kreis ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Tirza kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Tirza kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tirsen, läti keeles Tirzas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Tirza kihelkond · Näe rohkem »
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Trikāta kihelkond · Näe rohkem »
Valga kihelkond
Valga Jaani kirik Valga kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Walk, läti keeles Valkas draudzes novads) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas ja Valga kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Võnnu kreis ja Valga kihelkond · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Võnnu kreis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)
Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Võnnu Jaani kirik Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Võnnu kihelkond (Võnnu kreis) · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Võnnu kreis ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vecpiebalga kihelkond
Vecpiebalga kihelkond ehk Vana-Pebalgi kihelkond (saksa keeles Alt-Kirchspiel Pebalg, ka Pebalg) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Vecpiebalga kihelkond · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Võnnu kreis ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Võnnu kreis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vestiena kihelkond
Vestiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Festen) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Võnnu kreis ja Vestiena kihelkond · Näe rohkem »
Vietalva kihelkond
Vietalva kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Fehteln, läti keeles Vietalvas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis, varem Kalsnava-Vietalva kaksikkihelkonna osa.
Uus!!: Võnnu kreis ja Vietalva kihelkond · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Võnnu kreis ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Võnnu kreis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1582 · Näe rohkem »
1598
1598.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1598 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1621 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1629 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1710 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1721 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1775 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1783 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1796 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Võnnu kreis ja 1888 · Näe rohkem »
