Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Ain Järvalt, Eesti järved, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Hüdroloogia, Henn Haberman, Ingmar Ott, Kauplus, Limnoloogia, Neeme-Õnneleid Mikelsaar, Peipsi järv, Tartu maakond, Võrtsjärv, Vehendi, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 14. september, 1950. aastad, 1954, 1958, 1961, 1962, 1980. aastad, 1991, 2001, 6. mai.
Ain Järvalt
Ain Järvalt (sündinud 15. märtsil 1958) on eesti hüdrobioloog.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Ain Järvalt · Näe rohkem »
Eesti järved
Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti järved · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (lühend PKI) on Eesti Maaülikooli instituut.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Henn Haberman
Henn Haberman (13. jaanuar 1935 Tartu – 8. mai 1991 Tartu) oli eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Henn Haberman · Näe rohkem »
Ingmar Ott
Ingmar Ott (sündinud 14. septembril 1955 Tartus) on eesti botaanik ja limnoloog.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Ingmar Ott · Näe rohkem »
Kauplus
Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Kauplus · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Neeme-Õnneleid Mikelsaar
Neeme-Õnneleid Mikelsaar (kuni 1938. aastani Neeme-Õnneleid Mikkelsaar; 5. august 1910 Vana-Laitsna vald, Võrumaa – 22. oktoober 1990 Vehendi) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog; bioloogiakandidaat (1959).
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Neeme-Õnneleid Mikelsaar · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Vehendi
Vehendi on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Vehendi · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
14. september
14.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 14. september · Näe rohkem »
1950. aastad
1950.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1950. aastad · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1954 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1958 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1961 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1962 · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1980. aastad · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1991 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 2001 · Näe rohkem »
6. mai
6.
Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 6. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Limnoloogiajaam, Limnoloogiakeskus, Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Võrtsjärve limnoloogiajaam, ZBI Limnoloogiajaam.
