Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Avalikult kasutatav veekogu, Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood, Glatsioisostaasia, Halotroofne järv, Hara (Lääne-Nigula), Hara laht, Hara laht (Noarootsi), Harilik pilliroog, Hõbekoger, Jäänukjärv, Järv, Järvkaisel, Kaldaveetaimed, Kanada lagle, Keskkonnaamet, Koger, Kudani, Lühinokk-hani, Mändvetiktaimed, Meri-mugulkõrkjas, Nõukogude okupatsioon Eestis, Noarootsi vald, Nurg, Ogalik, Penikeel, Piiranguvöönd, Punakael-lagle, Rabahani, Roosärg, Rootsi keel, Särg, Silma looduskaitseala, Sutlepa meri, Suur-laukhani, Truup, Valgepõsk-lagle, Veetaimed, Viidikas, 2012.
Avalikult kasutatav veekogu
Avalikult kasutatavad veekogud on kinnitatud veeseadusega.
Uus!!: Vööla meri ja Avalikult kasutatav veekogu · Näe rohkem »
Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood
Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood (varem keskkonnaregistri kood) on Eesti looduse infosüsteemi kantud objekti tähistav unikaalne kood.
Uus!!: Vööla meri ja Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Vööla meri ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Halotroofne järv
Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus.
Uus!!: Vööla meri ja Halotroofne järv · Näe rohkem »
Hara (Lääne-Nigula)
Hara on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Vööla meri ja Hara (Lääne-Nigula) · Näe rohkem »
Hara laht
Pärispea poolsaarte vahel Hara laht. Pärispea poolsaar. Vaade Suurpea küla rannikult Hara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.
Uus!!: Vööla meri ja Hara laht · Näe rohkem »
Hara laht (Noarootsi)
Hara laht (ka Hara viik) on laht Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Vööla meri ja Hara laht (Noarootsi) · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Vööla meri ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Hõbekoger
Video hõbekogrest Kõrvemaal 2022. aasta oktoobris Hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad. Hõbekogre looduslik leviala on asub Kaug-Idas: Hiinas, Koreas ja Jaapani saartel. Sealt on teda kunstlikult levitatud eri piirkondadesse, kaasa arvatud Euroopa ja Austraalia. Eestis suhteliselt laialt levinud. Hõbekoger on soojalembene kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid ja järvi. Esineb ka riimveelises rannikumeres. Talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi. Iseärasusena on hõbekoger võimeline paljunema ka ilma isaste hõbekokredeta, kasutades selleks teisi karpkalaliste liiki kuuluvaid isaseid. Nii viljastatud marjast arenevad välja emased hõbekogred, nii-öelda kloonid. Seetõttu koosneb osades veekogudes hõbekokrede populatsioon peamiselt emastest. Hõbekokre aetakse mõnikord segi tavalise ehk kuldkogrega.
Uus!!: Vööla meri ja Hõbekoger · Näe rohkem »
Jäänukjärv
Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.
Uus!!: Vööla meri ja Jäänukjärv · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Vööla meri ja Järv · Näe rohkem »
Järvkaisel
Järvkaisel ehk järvekõrkjas (Schoenoplectus lacustris, sünonüüm Scirpus lacustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv veetaim.
Uus!!: Vööla meri ja Järvkaisel · Näe rohkem »
Kaldaveetaimed
Kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed, mille alamosa asub kevadest sügiseni vees.
Uus!!: Vööla meri ja Kaldaveetaimed · Näe rohkem »
Kanada lagle
Kanada lagle Kanada lagle (Branta canadensis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Vööla meri ja Kanada lagle · Näe rohkem »
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Uus!!: Vööla meri ja Keskkonnaamet · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Vööla meri ja Koger · Näe rohkem »
Kudani
Kudani ehk Gutanäs on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Vööla meri ja Kudani · Näe rohkem »
Lühinokk-hani
Lühinokk-hani Lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Vööla meri ja Lühinokk-hani · Näe rohkem »
Mändvetiktaimed
Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.
Uus!!: Vööla meri ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »
Meri-mugulkõrkjas
Meri-mugulkõrkjas (Bolboschoenus maritimus) on lõikheinaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Vööla meri ja Meri-mugulkõrkjas · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Uus!!: Vööla meri ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »
Noarootsi vald
Noarootsi vald (rootsi keeles Nuckö kommun) oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Uus!!: Vööla meri ja Noarootsi vald · Näe rohkem »
Nurg
Nurg (Blicca bjoerkna) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Vööla meri ja Nurg · Näe rohkem »
Ogalik
Ogalik (Gasterosteus aculeatus) on ogalikuliste seltsi kuuluv väike kala, millele on iseloomulikud keha katvad luuplaadikesed ja seljauime ees paiknevad ogad.
Uus!!: Vööla meri ja Ogalik · Näe rohkem »
Penikeel
Penikeel (Potamogeton) on üheiduleheliste veetaimede perekond penikeeleliste sugukonnast.
Uus!!: Vööla meri ja Penikeel · Näe rohkem »
Piiranguvöönd
Piiranguvöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala.
Uus!!: Vööla meri ja Piiranguvöönd · Näe rohkem »
Punakael-lagle
Punakael-lagle Punakael-lagle (Branta ruficollis) on partlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Vööla meri ja Punakael-lagle · Näe rohkem »
Rabahani
Rabahani (Anser fabalis) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Vööla meri ja Rabahani · Näe rohkem »
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Vööla meri ja Roosärg · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Vööla meri ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Vööla meri ja Särg · Näe rohkem »
Silma looduskaitseala
Saunja laht Saunja linnuvaatlustornist. Silma looduskaitseala on kaitseala Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa, Tahu, Österby, Ingküla, Linnamäe, Salajõe, Saunja ja Kärbla külas ning Haapsalu linnas Herjava külas.
Uus!!: Vööla meri ja Silma looduskaitseala · Näe rohkem »
Sutlepa meri
Sutlepa meri (ka Sutlepa laht, Saaremõisa järv, rts Sutlepsjön) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa ja Salajõe külas.
Uus!!: Vööla meri ja Sutlepa meri · Näe rohkem »
Suur-laukhani
Suur-laukhani Suur-laukhani (Anser albifrons) on hane perekonda partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Vööla meri ja Suur-laukhani · Näe rohkem »
Truup
Truup Truup (ka teetruup; varasemas eesti keeles on kasutatud ka sõna trumm) on rajatis, mille abil juhitakse voolavat vett.
Uus!!: Vööla meri ja Truup · Näe rohkem »
Valgepõsk-lagle
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Vööla meri ja Valgepõsk-lagle · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Vööla meri ja Veetaimed · Näe rohkem »
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Vööla meri ja Viidikas · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Vööla meri ja 2012 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bisolmsvike, Bysholmsvike, Bysholmsviken, Võõla meri, Vööla laht, Vöölameri, Vööle meri.
