Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Wilhelm von Hohenzollern

Index Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

148 suhted: Abt, Ajalooline Ajakiri, Albrecht (Mainz), Albrecht II (Saksa kuningas), Albrecht von Hohenzollern, Algirdas, Ansbach, Ansbachi markkrahvkond, Baltische Monatsschrift, Brandenburgi mark, Christoph von Mecklenburg, Ernst Raudne, Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Friedrich von Hohenzollern, Georg (Brandenburg-Ansbach), Georg von Ungern, Gotthard Kettler, Gotthard von Gilsen, Gumprecht von Hohenzollern, Gustav I Vasa, Haapsalu, Heinrich von Galen, Hermann von Brüggenei, Humanism, Inna Põltsam-Jürjo, Jasper von Münster, Joachim I, Jogaila, Johann Albrecht I, Johann Albrecht von Hohenzollern, Johann Lohmüller, Johann von Hohenzollern, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Johannes VI Bey, Juhan Kreem, Julius Leo Immanuel Girgensohn, Karl V, Karsten Brüggemann, Kasimir (Brandenburg-Kulmbach), Kazimierz IV, Köln, Kirchholmi leping, Koadjuutorivaenus, Koivaliina, Koknese piiskopilinnus, Kuldīga komtuur, Kulmbach, Kuramaa hertsog, Kuurvürst, Leonid Arbusow vanem, ..., Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Limbaži, Maasilinna foogt, Magnus von Hirschheydt, Mainz, Martin Luther, Mecklenburgi valitsejate loend, Meinecke von Schierstedt, Norbert Angermann, Paavst, Pommeri, Poola kuningas, Posvoli leping, Praha, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Reformatsioon, Reinhold von Buxhoeveden, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Schmalkaldeni liit, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Smiltene, Tallinna piiskopkond, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Tšehhi, Thomas Schöning, Ungari, Valencia, Viljandi komtuur, Vladislav II, Wilhelm Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus), Wittenberg, Wolter von Plettenberg, Zofia Jagiellonka, Zygmunt I, Zygmunt II August, 1. aprill, 12. november, 1498, 1514, 1516, 1520. aastad, 1522, 1524, 1525, 1526, 1527, 1528, 1529, 1530, 1532, 1533, 1534, 1535, 1536, 1538, 1539, 1540, 1541, 1542, 1545, 1546, 1547, 1550. aastad, 1551, 1552, 1553, 1554, 1555, 1556, 1557, 1558, 1559, 1561, 1562, 1563, 1566, 1581, 16. sajand, 1890, 2010, 21. november, 26. detsember, 28. juuni, 28. november, 29. juuni, 4. veebruar. Laienda indeks (98 rohkem) »

Abt

Abt (aramea aba "isa") on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Abt · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Albrecht (Mainz)

Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht (Mainz) · Näe rohkem »

Albrecht II (Saksa kuningas)

Albrecht II Albrecht II von Habsburg (16. august 1397 Viin – 27. oktoober 1439 Neszmély Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht II (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Algirdas

Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Algirdas · Näe rohkem »

Ansbach

Ansbach on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Kesk-Frangimaa halduskeskus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Ansbach · Näe rohkem »

Ansbachi markkrahvkond

Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Ansbachi markkrahvkond · Näe rohkem »

Baltische Monatsschrift

Baltische Monatsschrift ('Balti Kuukiri') oli aastatel 1859–1934 pausidega ilmunud baltisakslaste ajakiri, mille sisu moodustasid kultuuri- ja ajalooteemad.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Baltische Monatsschrift · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Ernst Raudne

Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Ernst Raudne · Näe rohkem »

Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)

Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp). Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Friedrich II (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »

Friedrich von Hohenzollern

Markkrahv Friedrichi kujutis Nürnbergi püha Sebaldi kirikus Friedrich von Hohenzollern (ka Friedrich von Brandenburg-Ansbach; 17. jaanuar 1497 Ansbach – 20. august 1536 Genova) oli Hohenzollernide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Friedrich von Hohenzollern · Näe rohkem »

Georg (Brandenburg-Ansbach)

Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Georg (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »

Georg von Ungern

Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Georg von Ungern · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gotthard von Gilsen

Gotthard von Gilsen (ka Goddert Gilsen) oli Saaremaa ehk Kuressaare stiftifoogt aastatel 1530–1534.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Gotthard von Gilsen · Näe rohkem »

Gumprecht von Hohenzollern

Markkrahv Gumprechti kujutis nn Markkrahvideaknal, mis asub püha Sebaldi kirikus Nürnbergis; töö autor Hans von Kulmbach (1515) Gumprecht von Hohenzollern (ka Gumprecht von Brandenburg-Ansbach või Gumprecht von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; mõnikord kasutatakse ka eesnime Gumpert; 16. juuli 1503 Ansbach – 15. juuni 1528 Napoli) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige, Bambergi toomhärra ning paavstlik saadik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Gumprecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Haapsalu · Näe rohkem »

Heinrich von Galen

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »

Hermann von Brüggenei

Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Hermann von Brüggenei · Näe rohkem »

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, inimesekeskne elukäsitlus, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Humanism · Näe rohkem »

Inna Põltsam-Jürjo

Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Inna Põltsam-Jürjo · Näe rohkem »

Jasper von Münster

Jasper von Münster (15. sajandi lõpp või 16. sajandi algus, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Jasper von Münster · Näe rohkem »

Joachim I

Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Joachim I · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Jogaila · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Johann Albrecht von Hohenzollern

Johann Albrecht von Hohenzollern ehk Johann Albrecht von Brandenburg-Ansbach (ka Johann Albrecht von Magdeburg või Johann Albrecht von Halberstadt; 20. september 1499 – 15. mai 1550) oli Brandenburg-Ansbach-Bayreuthi mittevalitsev markkrahv ja Magdeburgi peapiiskop ning Halberstadti piiskop.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Johann Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Johann Lohmüller

Johann Lohmüller (ka Johannes Lomoller; umbes 1483 – 1560 lõpp) oli Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Johann Lohmüller · Näe rohkem »

Johann von Hohenzollern

Johanni kujutis nn Markkrahvideaknal Nürnbergi püha Sebaldi kirikus, töö autor Hans von Kulmbach (1515). Johann von Hohenzollern (ka Johann von Brandenburg-Ansbach või Johann von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 9. jaanuar 1493 Plassenburg – 5. juuli 1525 Valencia) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige ning Valencia asekuningas.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Johann von Hohenzollern · Näe rohkem »

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Johannes VI Bey

Johannes VI Bey (ka Johann VI) (suri juunis 1543) oli Tartu piiskop aastatel 1528–1543.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Johannes VI Bey · Näe rohkem »

Juhan Kreem

Juhan Kreem (sündinud 26. juunil 1971) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Juhan Kreem · Näe rohkem »

Julius Leo Immanuel Girgensohn

Julius Leo Immanuel Girgensohn (9. september/21. september 1836 Tartu – 11. detsember/24. detsember 1911 Karksi) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Julius Leo Immanuel Girgensohn · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Karl V · Näe rohkem »

Karsten Brüggemann

Karsten Brüggemann esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 26. mail 2011 thumb Karsten Brüggemann (sündinud 1. detsembril 1965) on Tallinna Ülikooli ajalooprofessor.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Karsten Brüggemann · Näe rohkem »

Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)

Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree Hans von Kulmbachilt. Kasimir (saksa Kasimir von Brandenburg-Kulmbach; 27. september 1481 Ansbach – 21. september 1527 Buda) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastail 1515–1527.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kasimir (Brandenburg-Kulmbach) · Näe rohkem »

Kazimierz IV

Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kazimierz IV · Näe rohkem »

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Köln · Näe rohkem »

Kirchholmi leping

Kirchholmi leping oli 1452.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kirchholmi leping · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on asula Lätis Hopa piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Koivaliina · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan 1625. aasta Georg von Schwengelni joonise järgi Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse, Kokneses Lätis.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kuldīga komtuur

Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »

Kulmbach

Kulmbach on linn Saksamaal Baieri liidumaal.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kulmbach · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Leonid Arbusow vanem

Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Leonid Arbusow vanem · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Limbaži · Näe rohkem »

Maasilinna foogt

Maasilinna foogt (saksa keeles Vogt von Soneburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Maasilinna foogtkonda.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Maasilinna foogt · Näe rohkem »

Magnus von Hirschheydt

Magnus von Hirschheydt (sündinud 1981) on saksa ajaloolane, Tübingeni ülikooli õppejõud.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Magnus von Hirschheydt · Näe rohkem »

Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Mainz · Näe rohkem »

Martin Luther

Martin Luther (1483–1546). Lucas Cranach vanema maal (1529) Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Martin Luther · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Meinecke von Schierstedt

Meinecke von Schierstedt (ka Meinecke von Schierstädt; surnud 1540) oli Preisimaa ja Liivimaa ametnik, Albrecht von Hohenzollerni ja Wilhelm von Hohenzollerni kaaskondalne.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Meinecke von Schierstedt · Näe rohkem »

Norbert Angermann

Norbert Angermann (sündinud 2. novembril 1936 Forstis) on saksa ajaloolane.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Norbert Angermann · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Paavst · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Posvoli leping

Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Posvoli leping · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Praha · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Reinhold von Buxhoeveden

Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Reinhold von Buxhoeveden · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saare-Lääne vaenus

Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Saare-Lääne vaenus · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Schmalkaldeni liit

Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Schmalkaldeni liit · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Smiltene

pisi Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Smiltene · Näe rohkem »

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Tartu maks · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tšehhi

Tšehhi ajaloolised Tšehhia ja Morava alad Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Tšehhi · Näe rohkem »

Thomas Schöning

Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Thomas Schöning · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Ungari · Näe rohkem »

Valencia

thumb Valencia ehk València on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Valencia · Näe rohkem »

Viljandi komtuur

Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »

Vladislav II

Vladislav II on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Vladislav II · Näe rohkem »

Wilhelm Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Wilhelm Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus)

Wilhelm von Hohenzollern on olnud mitme tuntud inimese nimi.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus) · Näe rohkem »

Wittenberg

Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Wittenberg · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Zofia Jagiellonka

pisi Sophia Jagiellon (ka Sophia Poolast; poola keeles Zofia Jagiellonka; 6. mai 1464 – 5. oktoober 1512) oli Poolast pärit Jagelloonide dünastia liige, kes oli abielu kaudu Brandenburg-Ansbachi ja Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Zofia Jagiellonka · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1. aprill · Näe rohkem »

12. november

12.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 12. november · Näe rohkem »

1498

1498.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1498 · Näe rohkem »

1514

1514.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1514 · Näe rohkem »

1516

1516.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1516 · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1520. aastad · Näe rohkem »

1522

1522.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1522 · Näe rohkem »

1524

1524.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1524 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1525 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1526 · Näe rohkem »

1527

1527.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1527 · Näe rohkem »

1528

1528.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1528 · Näe rohkem »

1529

1529.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1529 · Näe rohkem »

1530

1530.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1530 · Näe rohkem »

1532

1532.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1532 · Näe rohkem »

1533

1533.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1533 · Näe rohkem »

1534

1534.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1534 · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1535 · Näe rohkem »

1536

1536.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1536 · Näe rohkem »

1538

1538.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1538 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1539 · Näe rohkem »

1540

1540.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1540 · Näe rohkem »

1541

1541.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1541 · Näe rohkem »

1542

1542.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1542 · Näe rohkem »

1545

1545.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1545 · Näe rohkem »

1546

1546.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1546 · Näe rohkem »

1547

1547.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1547 · Näe rohkem »

1550. aastad

1550.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1550. aastad · Näe rohkem »

1551

1551.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1551 · Näe rohkem »

1552

1552.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1552 · Näe rohkem »

1553

1553.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1553 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1554 · Näe rohkem »

1555

1555.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1555 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1556 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1557 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1559 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1562 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1563 · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1566 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1581 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 16. sajand · Näe rohkem »

1890

1890.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 1890 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 2010 · Näe rohkem »

21. november

21.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 21. november · Näe rohkem »

26. detsember

26.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 26. detsember · Näe rohkem »

28. juuni

28.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 28. juuni · Näe rohkem »

28. november

28.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 28. november · Näe rohkem »

29. juuni

29.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 29. juuni · Näe rohkem »

4. veebruar

4.

Uus!!: Wilhelm von Hohenzollern ja 4. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Wilhelm (Riia peapiiskop), Wilhelm von Brandenburg, Wilhelm von Brandenburg-Ansbach.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »