269 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Aleksander Krzyżanowski, Antakalnise kalmistu, Antant, Armia Krajowa, Astana, August, Łódź, Šiauliai, Šnipiškėse vald, İstanbul, Ålborg, Białystok, Bratislava, Brüssel, Brest-Litovski rahuleping, Budapest, Chicago, Chișinău, Daugavpils, De facto, Detsember, Diplomaatilised suhted, Dnipro, Donetsk, Dublin, Duisburg, Edinburgh, Edward Rydz-Śmigły, Erfurt, Euroopa kultuuripealinn, FC Vilniaus Vytis, FK Riteriai, Gattšina, Gdańsk, Gediminas, Gediminase torn, Genotsiid, Geto, Grodna, Guangzhou, GULAG, Haljasala, Heebrea keel, Holokaust, Ida-Euroopa, Irkutsk, Ivan Tšernjahhovskõi, Jaanuar, Jagiełło ülikool, ..., Józef Piłsudski, Jidiši keel, Joensuu linn, Jogaila, Jukums Vācietis, Juuli, Juuni, Katedraal, Kaunas, Kesk-Leedu Vabariik, Kiiev, Klaipėda, Klooster, Kodusõda, Kolmas Poola jagamine, Kraków, Ladina keel, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedu-Valgevene NSV, Lentvaris, LFF-i staadion, Liepāja, Ljubljana, Lucjan Żeligowski, Luga (linn), Maantee, Madison, Mai, Massimõrv, Minsk, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Moskva tsaaririik, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nõukogude Liidu sissetung Poolasse, Nõukogude Liit, Nõukogude-Poola sõda, Neris, Nikosia, November, Novembrirevolutsioon, Oslo, Ostrov, Paabel, Panevėžys, Pariis, Pavia, Päike, Põhjasõda, Põtalovo, Pealinn, Peterburi, Peterburi–Varssavi raudtee, Pihkva, Pireus, Połack, Poola, Poola keel, Post, Praha, Prantsuse esimene keisririik, Prantsusmaa, Punaarmee, Rēzekne, Reykjavík, Riia, Rong, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944), Saksamaa, Salzburg, Sünagoog, Sõjavang, Sõlmjaam, Sõpruslinn, Soome laht, Stefan Batory, Stockholm, Strasbourg, Taipei, Tallinn, Taristu, Türgi keel, Teine maailmasõda, Telegraafside, Thbilisi, Tirana, Toronto, Trakai, Tulekahju, Tuul, Ukraina, UNESCO maailmapärandi nimistu, Uputus (Poola), Valgevene, Valgevene keel, Valgevene NSV, Valletta, Vanavalgevene keel, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Veebruar, Veekogu, Vene SFNV, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, Versailles' rahu, Vilnia, Vilniuse Ülikool, Vilniuse FK Žalgiris, Vilniuse Kõrgem Parteikool, Vilniuse lennujaam, Vilniuse linna omavalitsus, Vilniuse piirkond, Vilniuse teletorn, Vilniuse vanalinn, Vilno kubermang, Vladimir Lenin, Vytautas, Wisconsin, Zygmunt II August, 1. september, 10. oktoober, 11. märts, 12. juuli, 13. jaanuar, 13. juuli, 1323, 1387, 1389, 1392, 15. juuni, 1503, 1522, 1544, 1579, 16. sajand, 1604, 1616, 1620, 1622, 1631, 1635, 1650, 1654, 1667, 1668, 1690, 1694, 1695, 17. sajand, 17. september, 1710, 1715, 1717, 1730, 1737, 1741, 1748, 1749, 1750, 1760, 1795, 18. sajand, 1805, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1832, 1852, 1862, 1897, 19. aprill, 19. sajand, 19. september, 1903, 1915, 1916, 1918, 1919, 1920, 1922, 1931, 1938, 1939, 1940, 1941, 1943, 1944, 1959, 1970, 1979, 1989, 1990, 1991, 1994, 20. veebruar, 2001, 2002, 2009, 2011, 22. juuni, 23. august, 24. juuni, 27. oktoober, 27. veebruar, 28. juuni, 28. oktoober, 5. jaanuar, 7. juuli, 7. oktoober, 9. jaanuar, 9. oktoober. Laienda indeks (219 rohkem) »
Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.
Uus!!: Vilnius ja Aasta keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Aleksander Krzyżanowski
Aleksander Krzyżanowski Aleksander Krzyżanowski (18. veebruar 1895 Brjansk – 29. september 1951 Varssavi) oli Poola armee ohvitser, teise maailmasõja ajal Poola rahvusliku vastupanuliikumise Armia Krajowa Vilniuse piirkonna juht, hüüdnimega Wilk ('hunt' poola keeles).
Uus!!: Vilnius ja Aleksander Krzyżanowski · Näe rohkem »
Antakalnise kalmistu
Antakalnise kalmistu on kalmistu Vilniuses Antakalnise vallas Antakalnise linnaosas.
Uus!!: Vilnius ja Antakalnise kalmistu · Näe rohkem »
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Uus!!: Vilnius ja Antant · Näe rohkem »
Armia Krajowa
thumb Armia Krajowa (ligikaudne tähendus 'Koduarmee, Kodumaa-armee', 'Sisearmee') oli Poola vastupanuarmee 1942–1945.
Uus!!: Vilnius ja Armia Krajowa · Näe rohkem »
Astana
Astana (varasemate nimedega Nur-Sultan ja Akmola) on Kasahstani pealinn aastast 1997.
Uus!!: Vilnius ja Astana · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Vilnius ja August · Näe rohkem »
Łódź
Łódź on maakonnaõigustega linn Poolas, Łódźi vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Łódź · Näe rohkem »
Šiauliai
Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Šiauliai · Näe rohkem »
Šnipiškėse vald
Šnipiškėse vald (leedu keeles Šnipiškių seniūnija) on vald Vilniuse linna omavalitsuse koosseisus, Vilniuse keskosas.
Uus!!: Vilnius ja Šnipiškėse vald · Näe rohkem »
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Uus!!: Vilnius ja İstanbul · Näe rohkem »
Ålborg
Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.
Uus!!: Vilnius ja Ålborg · Näe rohkem »
Białystok
Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.
Uus!!: Vilnius ja Białystok · Näe rohkem »
Bratislava
Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.
Uus!!: Vilnius ja Bratislava · Näe rohkem »
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Brüssel · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: Vilnius ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Budapest · Näe rohkem »
Chicago
Droonikaadrid päikesetõusust Chicagos 2022. aasta veebruaris. Chicago on linn Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Michigani järve läänekaldal.
Uus!!: Vilnius ja Chicago · Näe rohkem »
Chișinău
Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Chișinău · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Vilnius ja Daugavpils · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Vilnius ja De facto · Näe rohkem »
Detsember
Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.
Uus!!: Vilnius ja Detsember · Näe rohkem »
Diplomaatilised suhted
Diplomaatilised suhted on kahe riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisest õigusest lähtuvad ametlikud suhted, mille eesmärk on sõbralik läbikäimine.
Uus!!: Vilnius ja Diplomaatilised suhted · Näe rohkem »
Dnipro
Dnipro kesklinn Dnipro (varem eesti keeles Dnipropetrovsk ja venepäraselt Dnepropetrovsk) on linn Ukrainas, Dnipropetrovski oblasti keskus.
Uus!!: Vilnius ja Dnipro · Näe rohkem »
Donetsk
Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas Donetsk (1924. aastani Juzovka / raudteejaamana Juzovo / ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, endine Donetski oblasti keskus.
Uus!!: Vilnius ja Donetsk · Näe rohkem »
Dublin
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.
Uus!!: Vilnius ja Dublin · Näe rohkem »
Duisburg
Duisburg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Uus!!: Vilnius ja Duisburg · Näe rohkem »
Edinburgh
Edinburgh (eestikeelne hääldus, ingliskeelne hääldus) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Edinburgh · Näe rohkem »
Edward Rydz-Śmigły
Edward Rydz-Śmigły Edward Rydz-Śmigły (11. märts 1886 Brzeżany – 2. detsember 1941 Varssavi) oli Poola sõjaväelane, marssal.
Uus!!: Vilnius ja Edward Rydz-Śmigły · Näe rohkem »
Erfurt
Erfurt on linn Saksamaal, Tüüringi liidumaa pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Erfurt · Näe rohkem »
Euroopa kultuuripealinn
Euroopa kultuuripealinnad 2019. aastani Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt üheks kalendriaastaks valitud linn, mis saab selle aasta vältel näidata oma kultuurielu ja selle arengut.
Uus!!: Vilnius ja Euroopa kultuuripealinn · Näe rohkem »
FC Vilniaus Vytis
Futbolo klubas Vilniaus Vytis (ka Vilniaus Vytis) oli Leedu jalgpalliklubi, mis tegutseb Vilniuses.
Uus!!: Vilnius ja FC Vilniaus Vytis · Näe rohkem »
FK Riteriai
Futbolo klubas Riteriai (ka FK Riteriai) on Leedu jalgpalliklubi, mis tegutseb Vilniuses.
Uus!!: Vilnius ja FK Riteriai · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Gattšina · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Vilnius ja Gdańsk · Näe rohkem »
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Uus!!: Vilnius ja Gediminas · Näe rohkem »
Gediminase torn
Gediminase torn (leedu: Gedimino pilies bokštas) on ainus säilinud osa Vilniuse ülemisest kindlusest Vilniuses Leedus.
Uus!!: Vilnius ja Gediminase torn · Näe rohkem »
Genotsiid
accessdate.
Uus!!: Vilnius ja Genotsiid · Näe rohkem »
Geto
Varssavi geto likvideerimine 1943. aastal Chicago geto (mai 1974) Veneetsia Geto keskväljak 2013. aastal Geto on rassilise kuuluvuse, usundi, sotsiaalse päritolu, majandusliku või õigusliku seisundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa.
Uus!!: Vilnius ja Geto · Näe rohkem »
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Grodna · Näe rohkem »
Guangzhou
Guangzhou (eesti keeles mööndav ka Kanton; hiina keeles 廣州/广州 (Guǎngzhōu)) on linn Hiinas, Guangdongi provintsi ja Guangzhou Shi allprovintsilinna keskus.
Uus!!: Vilnius ja Guangzhou · Näe rohkem »
GULAG
Valge mere kanali ehitamine GULAGi vangilaagrite kaart GULAG ehk Gulag (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, ГУЛАГ; Главное управление лагерей; Главное управление исправительно-трудовыхлагерей, трудовыхпоселений и мест заключения), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930.
Uus!!: Vilnius ja GULAG · Näe rohkem »
Haljasala
Haljasala ehk haljastu ehk roheala on avamaataimkattega ala, mis paikneb asulas.
Uus!!: Vilnius ja Haljasala · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Vilnius ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Holokaust
Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Uus!!: Vilnius ja Holokaust · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Vilnius ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Irkutsk
Õigeusu kirik Irkutskis Irkutsk (vene Иркутск) on linn Venemaal, Irkutski oblasti keskus.
Uus!!: Vilnius ja Irkutsk · Näe rohkem »
Ivan Tšernjahhovskõi
Ivan Tšernjahhovskõi haud Moskvas Novodevitšje kalmistul Kuldtähte Ivan Danõlovõtš Tšernjahhovskõi (ukraina keeles Іван Данилович Черняховський; venepäraselt Ivan Tšernjahhovski; 29. juuni 1907 Kiievi kubermang, Venemaa Keisririik – 18. veebruar 1945 Mehlsack, Ida-Preisimaa) oli ukraina päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral, kahekordne Nõukogude Liidu kangelane.
Uus!!: Vilnius ja Ivan Tšernjahhovskõi · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Vilnius ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jagiełło ülikool
Collegium Novum on ülikooli peahoone (2008) Krakówi ülikool (õieti Jagiełło ülikool; poola keeles Uniwersytet Jagielloński; ladina keeles Universitas Iagellonica Cracoviensis) on ülikool Poolas Krakówis.
Uus!!: Vilnius ja Jagiełło ülikool · Näe rohkem »
Józef Piłsudski
Józef Klemens Piłsudski (5. detsember 1867 Zułów (praegu Zalavas), Vilno kubermang, Venemaa Keisririik – 12. mai 1935 Varssavi, Poola) oli Poola sõjaväelane (marssal) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja.
Uus!!: Vilnius ja Józef Piłsudski · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Vilnius ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Joensuu linn
Joensuu on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Ida-Soomes.
Uus!!: Vilnius ja Joensuu linn · Näe rohkem »
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Uus!!: Vilnius ja Jogaila · Näe rohkem »
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Uus!!: Vilnius ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Vilnius ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Vilnius ja Juuni · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Vilnius ja Katedraal · Näe rohkem »
Kaunas
Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Kaunas · Näe rohkem »
Kesk-Leedu Vabariik
Kesk-Leedu Vabariik (poola Republika Litwy Środkowej, leedu Vidurio Lietuvos Respublika, valgevene Рэспубліка Сярэдняе Літвы) või Kesk-Leedu (poola Litwa Środkowa, leedu Vidurio Lietuva või Vidurinė Lietuva, valgevene Сярэдняя Літва) oli lühiealine poliitiline üksus, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.
Uus!!: Vilnius ja Kesk-Leedu Vabariik · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Kiiev · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Vilnius ja Klaipėda · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Vilnius ja Klooster · Näe rohkem »
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Uus!!: Vilnius ja Kodusõda · Näe rohkem »
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Uus!!: Vilnius ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Vilnius ja Kraków · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Vilnius ja Ladina keel · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Vilnius ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Vilnius ja Leedu keel · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Vilnius ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Vilnius ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Uus!!: Vilnius ja Leedu-Valgevene NSV · Näe rohkem »
Lentvaris
Tyszkiewiczite loss Lentvaris (poola Landwarów) on linn Leedus Vilniuse maakonnas Trakai rajoonis, Lentvarise valla halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Lentvaris · Näe rohkem »
LFF-i staadion
LFF-i staadion (Leedu Jalgpalli Liidu staadion, leedu keeles: LFF stadionas (Lietuvos Futbolo Federacijos stadionas)), endise nimega Vėtra staadion, on mitmeotstarbeline staadion, mis asub Vilniuses.
Uus!!: Vilnius ja LFF-i staadion · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Vilnius ja Liepāja · Näe rohkem »
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Ljubljana · Näe rohkem »
Lucjan Żeligowski
Lucjan Żeligowski (17. oktoober 1865 Njasviž – 9. juuli 1947 London) oli Poola sõjaväelane, Kesk-Leedu Vabariigi juht.
Uus!!: Vilnius ja Lucjan Żeligowski · Näe rohkem »
Luga (linn)
Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.
Uus!!: Vilnius ja Luga (linn) · Näe rohkem »
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Uus!!: Vilnius ja Maantee · Näe rohkem »
Madison
Madison on linn Ameerika Ühendriikides, Wisconsini osariigi pealinn ja Dane'i maakonna keskus.
Uus!!: Vilnius ja Madison · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Vilnius ja Mai · Näe rohkem »
Massimõrv
Massimõrv on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.
Uus!!: Vilnius ja Massimõrv · Näe rohkem »
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Minsk · Näe rohkem »
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Uus!!: Vilnius ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Vilnius ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Vilnius ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Vilnius ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.
Uus!!: Vilnius ja Nõukogude Liidu sissetung Poolasse · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Vilnius ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude-Poola sõda
Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Uus!!: Vilnius ja Nõukogude-Poola sõda · Näe rohkem »
Neris
Neris (valgevene Вілія, Vilija) on Nemunase parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Vilnius ja Neris · Näe rohkem »
Nikosia
Nikosia on Küprose pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Nikosia · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Vilnius ja November · Näe rohkem »
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Uus!!: Vilnius ja Novembrirevolutsioon · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Oslo · Näe rohkem »
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Uus!!: Vilnius ja Ostrov · Näe rohkem »
Paabel
Paabel on Piiblis kirjeldatud linn muistses Mesopotaamias, mida ajaloolises kontekstis teatakse kui Babüloni.
Uus!!: Vilnius ja Paabel · Näe rohkem »
Panevėžys
Panevėžys (on Leedu suuruselt viies linn; Panevėžysi rajooni, Velžysi valla ja Panevėžysi valla keskus. Asub Leedu põhjaosas Nevėžyse jõe kaldal, Via Baltica ääres. Panevėžys asub merepinnast 61 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Daugavpilsi vaheline raudtee, ka algab sealsest raudteejaamast Aukštaitija kitsarööpmeline raudtee. Linna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis. Panevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut (Kalnapilis), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha, piima ja lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB "Lietkabelis", radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB "ADAX" ja UAB "Panevėžio Aurida", mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Kuni 2006. aastani oli suurim ettevõte kineskoope valmistav AB "Ekranas". Vaatamisväärsusteks on 1929. aastal valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik 1803. aastast, Peeter-Pauli kirik 1835. aastast, kabel 1939. aastast, õigeusu kirik 1892. aastast, vanausuliste kirik 1926. aastast, luteri kirik 1854. aastast, draamateatri hoone 1925. aastast ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.
Uus!!: Vilnius ja Panevėžys · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Vilnius ja Pariis · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Pavia · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Vilnius ja Päike · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Vilnius ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põtalovo
Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.
Uus!!: Vilnius ja Põtalovo · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Vilnius ja Pealinn · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Vilnius ja Peterburi · Näe rohkem »
Peterburi–Varssavi raudtee
Peterburi–Varssavi raudtee (vene Петербурго-Варшавская железная дорога) oli arvult neljas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.
Uus!!: Vilnius ja Peterburi–Varssavi raudtee · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Vilnius ja Pihkva · Näe rohkem »
Pireus
Pireus on linn ja vald Kreekas Atika piirkonnas.
Uus!!: Vilnius ja Pireus · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Vilnius ja Połack · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Vilnius ja Poola · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Vilnius ja Poola keel · Näe rohkem »
Post
1918. aasta Eesti postmark Post või postiteenistus on süsteem kirjade ja muude esemete transportimiseks.
Uus!!: Vilnius ja Post · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Vilnius ja Praha · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Vilnius ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Vilnius ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Vilnius ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Uus!!: Vilnius ja Rēzekne · Näe rohkem »
Reykjavík
Tjörnin, järv Reykjavíki kesklinnas. Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrímuri kiriku tornist Althingi hoone Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Reykjavík · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Vilnius ja Riia · Näe rohkem »
Rong
Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.
Uus!!: Vilnius ja Rong · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Vilnius ja Rootsi · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Vilnius ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vilnius ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Vilnius ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)
Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944) oli Leedu NSV ala okupeerimine Teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Vilnius ja Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vilnius ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Salzburg · Näe rohkem »
Sünagoog
Sünagoog (kreeka keeles συναγωγή synagogé, tuleb heebrea keelest בית כנסת beit knesset ja tähendab 'kogunemismaja') on judaistide pühakoda.
Uus!!: Vilnius ja Sünagoog · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Vilnius ja Sõjavang · Näe rohkem »
Sõlmjaam
Sõlmjaam on vähemalt kolme raudteeliini ühinemiskohas moodustuv raudteesõlm, milles on ühtseks tehnoloogiliseks tervikuks seotud mitmeid raudteetaristu elemente (sealhulgas raudteejaamad).
Uus!!: Vilnius ja Sõlmjaam · Näe rohkem »
Sõpruslinn
Sõpruslinn on (enamasti mõnes teises riigis asuv) linn, millega omavalitsusasutustel on püsivad koostöösidemed.
Uus!!: Vilnius ja Sõpruslinn · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Vilnius ja Soome laht · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Vilnius ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Vilnius ja Stockholm · Näe rohkem »
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Uus!!: Vilnius ja Strasbourg · Näe rohkem »
Taipei
Taipei (ka Taibei) on linn Taiwani saare põhjaosas.
Uus!!: Vilnius ja Taipei · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Vilnius ja Tallinn · Näe rohkem »
Taristu
Taristu ehk infrastruktuur tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks.
Uus!!: Vilnius ja Taristu · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Vilnius ja Türgi keel · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Vilnius ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Telegraafside
Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.
Uus!!: Vilnius ja Telegraafside · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Thbilisi · Näe rohkem »
Tirana
Vaade lõunast üle Tirana ja selle tehisjärve 2015. aastal Skanderbegi väljak 1988. aastal, kui kommunistlikku Albaaniat lubati külastada juba esimestel välismaalastel Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.
Uus!!: Vilnius ja Tirana · Näe rohkem »
Toronto
Toronto on Kanada suurim linn ja Ontario provintsi pealinn, mis asub Ontario järve kaldal.
Uus!!: Vilnius ja Toronto · Näe rohkem »
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Uus!!: Vilnius ja Trakai · Näe rohkem »
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Uus!!: Vilnius ja Tulekahju · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Vilnius ja Tuul · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Vilnius ja Ukraina · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Vilnius ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Uus!!: Vilnius ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Vilnius ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vilnius ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Vilnius ja Valgevene NSV · Näe rohkem »
Valletta
Valletta sadam Valletta on Malta pealinn.
Uus!!: Vilnius ja Valletta · Näe rohkem »
Vanavalgevene keel
Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.
Uus!!: Vilnius ja Vanavalgevene keel · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Vilnius ja Varssavi · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Vilnius ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Vilnius ja Veebruar · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Vilnius ja Veekogu · Näe rohkem »
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Uus!!: Vilnius ja Vene SFNV · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Uus!!: Vilnius ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Vilnius ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Vilnius ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Vilnia
Vilnia Vilniat kujutav maal aastast 1808 (Józef Peszka) Vilnia või Vilnelė (valgevene keeles Вільня, poola keeles Wilejka või Wilenka) on 79,6 km pikkune jõgi, mis saab alguse Leedu küla Vindžiūnai lähistel ja suubub Vilniuse vanalinnas vasakult Nerisesse.
Uus!!: Vilnius ja Vilnia · Näe rohkem »
Vilniuse Ülikool
Vilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse Ülikool · Näe rohkem »
Vilniuse FK Žalgiris
Futbolo klubas Žalgiris (ka FK Žalgiris) on Leedu jalgpalliklubi, mis tegutseb Vilniuses.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse FK Žalgiris · Näe rohkem »
Vilniuse Kõrgem Parteikool
Hoone, kus asus Vilniuse Kõrgem Parteikool aastatel 1945–1977 Hoone, kus asus Vilniuse Kõrgem Parteikool aastatel 1977–1990 Vilniuse Kõrgem Parteikool (leedu keeles Vilniaus aukštoji partinė mokykla) oli aastatel 1945–1990 Vilniuses Leedu NSV-s tegutsenud kõrgem parteiline õppeasutus (kõrgem parteikool).
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse Kõrgem Parteikool · Näe rohkem »
Vilniuse lennujaam
Vilniuse lennujaam (IATA: VNO, ICAO: EYVI) on Leedu suurim lennujaam.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse lennujaam · Näe rohkem »
Vilniuse linna omavalitsus
Vilniuse linna omavalitsus (leedu keeles Vilniaus miesto savivaldybė) on 1.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse linna omavalitsus · Näe rohkem »
Vilniuse piirkond
Vilniuse piirkond (leedu Vilniaus kraštas) oli kahe maailmasõja vahel de facto Poolale kuulunud territoorium praegusel Leedu-Valgevene piirialal, millele pretendeeris Leedu.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse piirkond · Näe rohkem »
Vilniuse teletorn
Vilniuse teletorn (leedu: Vilniaus televizijos bokštas) on 326,5 meetri kõrgune torn Leedus Vilniuse Karoliniškėsi linnaosas.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse teletorn · Näe rohkem »
Vilniuse vanalinn
Vilniuse vanalinn (leedu keeles Vilniaus Senamiestis, poola keeles Stare Miasto w Wilnie) on vanalinn Leedus Vilniuses Nerise jõe vasakul kaldal, ühtlasi on see vanim Vilniuse osa.
Uus!!: Vilnius ja Vilniuse vanalinn · Näe rohkem »
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Vilnius ja Vilno kubermang · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Vilnius ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Uus!!: Vilnius ja Vytautas · Näe rohkem »
Wisconsin
Wisconsin (eestikeelne hääldus; ingliskeelne hääldus) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesk-Lääne ja Suure järvistu regiooni.
Uus!!: Vilnius ja Wisconsin · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Vilnius ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: Vilnius ja 1. september · Näe rohkem »
10. oktoober
10.
Uus!!: Vilnius ja 10. oktoober · Näe rohkem »
11. märts
11.
Uus!!: Vilnius ja 11. märts · Näe rohkem »
12. juuli
12.
Uus!!: Vilnius ja 12. juuli · Näe rohkem »
13. jaanuar
13.
Uus!!: Vilnius ja 13. jaanuar · Näe rohkem »
13. juuli
13.
Uus!!: Vilnius ja 13. juuli · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Vilnius ja 1323 · Näe rohkem »
1387
1387.
Uus!!: Vilnius ja 1387 · Näe rohkem »
1389
Sajandid: 13. sajand – 14. sajand – 15. sajand Aastakümned: 1330. aastad 1340. aastad 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad – 1380. aastad – 1390. aastad 1400. aastad 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad Aastad: 1384 1385 1386 1387 1388 – 1389 – 1390 1391 1392 1393 1394 -------- 1389.
Uus!!: Vilnius ja 1389 · Näe rohkem »
1392
1392.
Uus!!: Vilnius ja 1392 · Näe rohkem »
15. juuni
15.
Uus!!: Vilnius ja 15. juuni · Näe rohkem »
1503
1503.
Uus!!: Vilnius ja 1503 · Näe rohkem »
1522
1522.
Uus!!: Vilnius ja 1522 · Näe rohkem »
1544
1544.
Uus!!: Vilnius ja 1544 · Näe rohkem »
1579
1579.
Uus!!: Vilnius ja 1579 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Vilnius ja 16. sajand · Näe rohkem »
1604
1604.
Uus!!: Vilnius ja 1604 · Näe rohkem »
1616
1616.
Uus!!: Vilnius ja 1616 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Vilnius ja 1620 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Vilnius ja 1622 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Vilnius ja 1631 · Näe rohkem »
1635
1635.
Uus!!: Vilnius ja 1635 · Näe rohkem »
1650
1650.
Uus!!: Vilnius ja 1650 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Vilnius ja 1654 · Näe rohkem »
1667
1667.
Uus!!: Vilnius ja 1667 · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Vilnius ja 1668 · Näe rohkem »
1690
1690.
Uus!!: Vilnius ja 1690 · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: Vilnius ja 1694 · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: Vilnius ja 1695 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Vilnius ja 17. sajand · Näe rohkem »
17. september
17.
Uus!!: Vilnius ja 17. september · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Vilnius ja 1710 · Näe rohkem »
1715
1715.
Uus!!: Vilnius ja 1715 · Näe rohkem »
1717
1717.
Uus!!: Vilnius ja 1717 · Näe rohkem »
1730
1730.
Uus!!: Vilnius ja 1730 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Vilnius ja 1737 · Näe rohkem »
1741
1741.
Uus!!: Vilnius ja 1741 · Näe rohkem »
1748
1748.
Uus!!: Vilnius ja 1748 · Näe rohkem »
1749
1749.
Uus!!: Vilnius ja 1749 · Näe rohkem »
1750
1750.
Uus!!: Vilnius ja 1750 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Vilnius ja 1760 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Vilnius ja 1795 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Vilnius ja 18. sajand · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Vilnius ja 1805 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Vilnius ja 1812 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Vilnius ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1832
1832.
Uus!!: Vilnius ja 1832 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Vilnius ja 1852 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Vilnius ja 1862 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Vilnius ja 1897 · Näe rohkem »
19. aprill
19.
Uus!!: Vilnius ja 19. aprill · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Vilnius ja 19. sajand · Näe rohkem »
19. september
19.
Uus!!: Vilnius ja 19. september · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Vilnius ja 1903 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Vilnius ja 1915 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Vilnius ja 1916 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Vilnius ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Vilnius ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Vilnius ja 1920 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Vilnius ja 1922 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Vilnius ja 1931 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Vilnius ja 1938 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Vilnius ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Vilnius ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Vilnius ja 1941 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Vilnius ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Vilnius ja 1944 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Vilnius ja 1959 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Vilnius ja 1970 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Vilnius ja 1979 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Vilnius ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Vilnius ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Vilnius ja 1991 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Vilnius ja 1994 · Näe rohkem »
20. veebruar
20.
Uus!!: Vilnius ja 20. veebruar · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Vilnius ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Vilnius ja 2002 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Vilnius ja 2009 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Vilnius ja 2011 · Näe rohkem »
22. juuni
22.
Uus!!: Vilnius ja 22. juuni · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Vilnius ja 23. august · Näe rohkem »
24. juuni
24.
Uus!!: Vilnius ja 24. juuni · Näe rohkem »
27. oktoober
27.
Uus!!: Vilnius ja 27. oktoober · Näe rohkem »
27. veebruar
27.
Uus!!: Vilnius ja 27. veebruar · Näe rohkem »
28. juuni
28.
Uus!!: Vilnius ja 28. juuni · Näe rohkem »
28. oktoober
28.
Uus!!: Vilnius ja 28. oktoober · Näe rohkem »
5. jaanuar
5.
Uus!!: Vilnius ja 5. jaanuar · Näe rohkem »
7. juuli
7.
Uus!!: Vilnius ja 7. juuli · Näe rohkem »
7. oktoober
7.
Uus!!: Vilnius ja 7. oktoober · Näe rohkem »
9. jaanuar
9.
Uus!!: Vilnius ja 9. jaanuar · Näe rohkem »
9. oktoober
9.
Uus!!: Vilnius ja 9. oktoober · Näe rohkem »