Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Xocalı veresaun

Index Xocalı veresaun

Xocalı veresaun ehk Hodžalõ veresaun oli Mägi-Karabahhi linna Xocalı aserbaidžaanlastest elanike massiline tapmine Armeenia ja SRÜ relvajõudude poolt 25.–26.

18 suhted: Ağdam, Armeenia, Aserbaidžaani Rahvarinne, Aserbaidžaanlased, Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev, Ayaz Mütəllibov, Şuşa, Bakuu, Human Rights Watch, Mägi-Karabahh, Mägi-Karabahhi sõda, Mägi-Karabahhi Vabariik, Meshethi türklased, OMON, Sõltumatute Riikide Ühendus, Serž Sargsjan, Xankəndi, 1992.

Ağdam

Ağdam on linn Aserbaidžaanis, mis asub Mägi-Karabahhist idas, 26 km kaugusel Xankəndist.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Ağdam · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Armeenia · Näe rohkem »

Aserbaidžaani Rahvarinne

Aserbaidžaani Rahvarinde Partei (Azərbaycan Xalq Cəbhəsi Partiyası) on rahvuslik ja demokraatiameelne Aserbaidžaani partei, 1988.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Aserbaidžaani Rahvarinne · Näe rohkem »

Aserbaidžaanlased

pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Aserbaidžaanlased · Näe rohkem »

Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev

Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev 1918.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev · Näe rohkem »

Ayaz Mütəllibov

Ayaz Mütəllibov (1992) Ayaz Mütəllibov (12. mai 1938 Bakuu – 27. märts 2022 Bakuu) oli Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane, 1989–1990 Aserbaidžaani NSV Ministrite Nõukogu esimees, 1990 Aserbaidžaani NSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär, 1990–1992 Aserbaidžaani president.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Ayaz Mütəllibov · Näe rohkem »

Şuşa

Şuşa ehk Šuši on linn Aserbaidžaanis Mägi-Karabahhis.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Şuşa · Näe rohkem »

Bakuu

Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Bakuu · Näe rohkem »

Human Rights Watch

Human Rights Watch (HRW) on inimõiguste alaste uuringute ja inimõiguste kaitse edendamisega tegelev rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon peakorteriga New Yorgis.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Human Rights Watch · Näe rohkem »

Mägi-Karabahh

Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »

Mägi-Karabahhi sõda

Armeenia sõdurid (1994). Mägi-Karabahhi konflikt ehk Mägi-Karabahhi sõda (aserbaidžaani keeles Qarabağ münaqişəsi, armeenia keeles Արցախյան գոյամարտ) oli relvastatud konflikt Taga-Kaukaasias aserbaidžaanide ja armeenlaste vahel.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Mägi-Karabahhi sõda · Näe rohkem »

Mägi-Karabahhi Vabariik

Vene rahuvalvajate poolt julgestatud Lachini koridor Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne Mägi-Karabahhi Vabariigi territoorium Aserbaidžaanis aastatel 1994-2020; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Mägi-Karabahhi Vabariik (ka Artsahhi vabariik) oli aastatel 1991-2023 tunnustamata riik Kaukaasias Mägi-Karabahhis.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Mägi-Karabahhi Vabariik · Näe rohkem »

Meshethi türklased

Meshethi türklaste lipp Ajalooline Meshethi piirkond kuulub praegu Gruusia haldusüksusesse Samtshe-Džavahhethi piirkonda Meshethi türklased (türgi keeles Ahıska Türkleri; gruusia keeles მესხეთელი თურქები, თურქი მესხები) on Gruusiast, Türgiga piirnevast Meshethi piirkonnast (praegune Samtshe-Džavahhethi) pärinev türgi keelt (ida-Anatoolia murret) kõnelev rahvusrühm, kes 1944.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Meshethi türklased · Näe rohkem »

OMON

OMON (vene keeles отряд мобильный особого назначения, varasem nimetus отряд милиции особого назначения) oli NSV Liidu ja on Venemaa Föderatsiooni Venemaa Rahvuskaardi eriettevalmistusega massiürituste valveüksused.

Uus!!: Xocalı veresaun ja OMON · Näe rohkem »

Sõltumatute Riikide Ühendus

SRÜ lippSõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество НезависимыхГосударств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Sõltumatute Riikide Ühendus · Näe rohkem »

Serž Sargsjan

Serž Sargsjan (portrait) Serž Sargsjan (armeenia Սերժ Սարգսյան; sündinud 30. juunil 1954 Stephanakerdis) on Armeenia poliitik, aastatel 2007–2008 Armeenia peaminister ja 9. aprillist 2008 kuni 9.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Serž Sargsjan · Näe rohkem »

Xankəndi

Xankəndi ehk Xankändi ehk Stephanakert (armeenia Ստեփանակերտ) on rahvusvaheliselt Aserbaidžaani territooriumiks loetaval alal paiknev linn, aastatel 1992–2023 tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariigi pealinn.

Uus!!: Xocalı veresaun ja Xankəndi · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Xocalı veresaun ja 1992 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hodžalõ veresaun.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »