Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Adramaa, Delwig, Hektar, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Hollandi tuulik, Jaunāmuiža mõis, Karjamõis, Klassitsism, Koivaliina kihelkond, Koivaliina mõis, Koivaliina vald, Läti keel, Lehis, Liivimaa, Luturmuiža mõis, Mõis, Park, Poola, Rüütlimõis, Saksa keel, Smiltene piirkond, Uusgootika, Valga kreis, Vidaga, Zoeckell, Zvārtava, 1627, 1820. aastad, 20. sajand.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Vaartu mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Delwig
Delwigi suguvõsa aadlivapp Delwig (ka Dellwig, Delvig) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kelle esindajaid leidus Vestfaalist läbi Baltimaade ka Rootsis.
Uus!!: Vaartu mõis ja Delwig · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Vaartu mõis ja Hektar · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Vaartu mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Hollandi tuulik
Hollandi tüüpi tuulik Saksamaal Tuulik Hollandis Valtu mõisa tuulik Anijala küla tuulik Hollandi tuulik (ka Hollandi tüüpi tuulik) on tüvikoonuse kujuga, mitmekorruseline ja enamasti puidust või kivist ehitatud tuuleveski.
Uus!!: Vaartu mõis ja Hollandi tuulik · Näe rohkem »
Jaunāmuiža mõis
Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Adsel-Neuhof ka Frauenthal, läti keeles Jaunāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Jaunāmuiža mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Vaartu mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Vaartu mõis ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Koivaliina mõis
Koivaliina mõisa peahoone (2016) Koivaliina mõis ehk Gaujiena mõis (saksa keeles Schloß Adsel, läti keeles Gaujienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Koivaliina mõis · Näe rohkem »
Koivaliina vald
Koivaliina vald Koivaliina vald (läti keeles Gaujienas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Koivaliina vald · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Vaartu mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Lehis
Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Vaartu mõis ja Lehis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Vaartu mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Luturmuiža mõis
Luturmuiža mõis (saksa keeles Adsel-Luttershof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Luturmuiža mõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Vaartu mõis ja Mõis · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Vaartu mõis ja Park · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Vaartu mõis ja Poola · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Vaartu mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Smiltene piirkond
Smiltene piirkond on 1.
Uus!!: Vaartu mõis ja Smiltene piirkond · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Vaartu mõis ja Uusgootika · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Vaartu mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Vidaga
Vidaga veski Vidaga on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas Vireši vallas.
Uus!!: Vaartu mõis ja Vidaga · Näe rohkem »
Zoeckell
Zoeckell (vene keeles Цёкелль) oli Böömimaalt pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vaartu mõis ja Zoeckell · Näe rohkem »
Zvārtava
Zvārtava (eestipäraselt Vaartu) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gaujiena (Koivalinna) lähedal, mis kuulub Smiltene piirkonda Koivaliina valda.
Uus!!: Vaartu mõis ja Zvārtava · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Vaartu mõis ja 1627 · Näe rohkem »
1820. aastad
1820.
Uus!!: Vaartu mõis ja 1820. aastad · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Vaartu mõis ja 20. sajand · Näe rohkem »
