Kiiremini kui brauser!
123 suhted: Adrian Virginius, Alamsaksa laenud eesti keeles, Allkeel, Alutaguse murre, Anton thor Helle, Arvi Tavast, Üitsainus Mulgimaa, Balti keeled, Balti laenud eesti keeles, Diftong, Eesti, Eesti keel, Eesti Keel, Eesti keele akadeemiline välisõpe, Eesti keele grammatika, Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Kaitse Ühing, Eesti keele uurimine, Eesti kirjakeel, Eesti kirjakeele norm, Eesti tähestik, Eesti viipekeel, Eestikeelne Vikipeedia, Eestlased, Ellen Niit, Ellen Niit (teadlane), Emakeel, Emakeele Sihtasutus, Esiaeg, Estonica, Euroopa Liidu ametlikud keeled, Foneem, Germaani keeled, Germaani laenud eesti keeles, Heinrich Stahl, Idamurre, Indoeuroopa laenud eesti keeles, Indoiraani laenud eesti keeles, Jaan Kaplinski, Jüri Valge, Jüri Viikberg, Joachim Rossihnius, Johann Hornung, John McWhorter, Karl Pajusalu, Kõnekeel, Kõrisulghäälik, Keel, Keelehooldekeskus, Keskmurde kirderühm, ..., Keskmurre, Kihelkond, Kirderanniku murded, Kirjakeel, Kristiina Ross, Ladina kiri, Ladina tähestik, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läänemurre, Läti laenud eesti keeles, Lõunaeesti keeled, Maakeel, Mari Must, Mati Erelt, Meeli Sedrik, Meieisapalve, Mulgi keel, Mulgi Kultuuri Instituut, Mulgid, Murderühm, Murrak, Murre, Palatalisatsioon, Põhja-Euroopa, Põhjaeesti kirjakeel, Põhjaeesti murded, Peeter Päll, Porditav dokumendivorming, Raimo Raag, Rannamurre, Riigi Teataja, Riigikeel, Rootsi laenud eesti keeles, Saarte murre, Saksa laenud eesti keeles, Sangaste, Seto Instituut, Setod, Setomaa (ajaleht), Setu keel, Slaavi laenud eesti keeles, Soome laenud eesti keeles, Soome-ugri keeled, Sunnismaisus, Tallinna Ülikool, Tapa keelekonverents, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu keel, Täishäälik, Tiit Hennoste, Tiiu Erelt, Uma Leht, Uurali keeled, Valdur Mikita, Välde, Väliseestlaste eesti keel, Vältevaheldus, Võõrsõna, Võru Instituut, Võru keel, Võru kirjakeel, Võrukeelne Vikipeedia, Veebisait, Vene laenud eesti keeles, Vigala kihelkond, Vokaalharmoonia, 14. sajand, 15. sajand, 1632, 20. sajand. Laienda indeks (73 rohkem) »
Adrian Virginius
Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.
Uus!!: Eesti keel ja Adrian Virginius · Näe rohkem »
Alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.
Uus!!: Eesti keel ja Alamsaksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Allkeel
Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.
Uus!!: Eesti keel ja Allkeel · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Eesti keel ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Uus!!: Eesti keel ja Anton thor Helle · Näe rohkem »
Arvi Tavast
Arvi Tavast allkirjastamas avaliku omandi manifesti, 25. august 2021 Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas) on eesti keeleteadlane (tõlketeoreetik ja terminoloog) ning ettevõtja.
Uus!!: Eesti keel ja Arvi Tavast · Näe rohkem »
Üitsainus Mulgimaa
"Üitsainus Mulgimaa" on alates 2008.
Uus!!: Eesti keel ja Üitsainus Mulgimaa · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Eesti keel ja Balti keeled · Näe rohkem »
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Eesti keel ja Balti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Eesti keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Keel
Eesti Keel oli Tartus aastatel 1922–1940 ilmunud Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keel · Näe rohkem »
Eesti keele akadeemiline välisõpe
Eesti keele akadeemilise õpetamise traditsioon on kõige pikem Soomes ja Rootsis.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele akadeemiline välisõpe · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keele Instituut · Näe rohkem »
Eesti Keele Kaitse Ühing
Eesti Keele Kaitse Ühing (lühend EKKÜ) on 12.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keele Kaitse Ühing · Näe rohkem »
Eesti keele uurimine
Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele uurimine · Näe rohkem »
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »
Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti kirjakeele norm · Näe rohkem »
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti tähestik · Näe rohkem »
Eesti viipekeel
Eesti viipekeel (ingl Estonian Sign Language) on iseseisva grammatika ja sõnavaraga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmadega ja väljendatakse kehaga.
Uus!!: Eesti keel ja Eesti viipekeel · Näe rohkem »
Eestikeelne Vikipeedia
Eestikeelse Vikipeedia logo Eestikeelne Vikipeedia on veebipõhise vaba sisuga entsüklopeedia Vikipeedia (Wikipedia) eestikeelne versioon.
Uus!!: Eesti keel ja Eestikeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Eesti keel ja Eestlased · Näe rohkem »
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Eesti keel ja Ellen Niit · Näe rohkem »
Ellen Niit (teadlane)
Ellen Niit (sündinud 18. augustil 1944 Lümanda vallas Saaremaal) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Ellen Niit (teadlane) · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Eesti keel ja Emakeel · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Eesti keel ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Eesti keel ja Esiaeg · Näe rohkem »
Estonica
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.
Uus!!: Eesti keel ja Estonica · Näe rohkem »
Euroopa Liidu ametlikud keeled
Euroopa Liidu ametlikud keeled on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt liitumisel valitud keeled.
Uus!!: Eesti keel ja Euroopa Liidu ametlikud keeled · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Eesti keel ja Foneem · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Eesti keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaani laenud eesti keeles
Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.
Uus!!: Eesti keel ja Germaani laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Uus!!: Eesti keel ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Eesti keel ja Idamurre · Näe rohkem »
Indoeuroopa laenud eesti keeles
Indoeuroopa laenud on indoeuroopa algkeelest uurali algkeelde laenatud ja sealt eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 16-37.
Uus!!: Eesti keel ja Indoeuroopa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Indoiraani laenud eesti keeles
Indoiraani laenud on indoiraani algkeelest eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 20–39.
Uus!!: Eesti keel ja Indoiraani laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Uus!!: Eesti keel ja Jaan Kaplinski · Näe rohkem »
Jüri Valge
pisi Jüri Valge (sündinud 21. oktoobril 1948) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Jüri Valge · Näe rohkem »
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »
Joachim Rossihnius
Joachim Rossihnius (Rossinius) (umbes 1600 Stargard, Pomorze – umbes 1646) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning tartumurdelise kirikukirjanduse rajaja.
Uus!!: Eesti keel ja Joachim Rossihnius · Näe rohkem »
Johann Hornung
Johann Hornung (umbes 1660 Tallinn – 1715 Venemaa) oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.
Uus!!: Eesti keel ja Johann Hornung · Näe rohkem »
John McWhorter
John Hamilton McWhorter V (sündinud 6. oktoobril 1965) on ameerika keeleteadlane, kes uurib kreoolkeeli ning ühiskondlik-ajalooliste protsesside mõju grammatikale.
Uus!!: Eesti keel ja John McWhorter · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Eesti keel ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Eesti keel ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Eesti keel ja Keel · Näe rohkem »
Keelehooldekeskus
Keelehooldekeskus oli 17.
Uus!!: Eesti keel ja Keelehooldekeskus · Näe rohkem »
Keskmurde kirderühm
Keskmurde kirderühm Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53 on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm.
Uus!!: Eesti keel ja Keskmurde kirderühm · Näe rohkem »
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Eesti keel ja Keskmurre · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Eesti keel ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Eesti keel ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Eesti keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kristiina Ross
Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Eesti keel ja Kristiina Ross · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Eesti keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Eesti keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Eesti keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Uus!!: Eesti keel ja Läänemurre · Näe rohkem »
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Uus!!: Eesti keel ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Uus!!: Eesti keel ja Maakeel · Näe rohkem »
Mari Must
Mari Must (11. november 1920 – 20. veebruar 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Mari Must · Näe rohkem »
Mati Erelt
Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Mati Erelt · Näe rohkem »
Meeli Sedrik
Meeli Sedrik (7. oktoober 1968 Kärdla, Hiiumaa – 14. mai 2022) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Meeli Sedrik · Näe rohkem »
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Uus!!: Eesti keel ja Meieisapalve · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Eesti keel ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Mulgi Kultuuri Instituut
Mulgi Kultuuri Instituut on mulgi kultuuri arendav instituut.
Uus!!: Eesti keel ja Mulgi Kultuuri Instituut · Näe rohkem »
Mulgid
Mulgimaa lipuga Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon).
Uus!!: Eesti keel ja Mulgid · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Eesti keel ja Murderühm · Näe rohkem »
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Uus!!: Eesti keel ja Murrak · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Eesti keel ja Murre · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Eesti keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Eesti keel ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.
Uus!!: Eesti keel ja Põhjaeesti kirjakeel · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Eesti keel ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Uus!!: Eesti keel ja Peeter Päll · Näe rohkem »
Porditav dokumendivorming
Portable Document Format ehk PDF on PostScriptil põhinev arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming.
Uus!!: Eesti keel ja Porditav dokumendivorming · Näe rohkem »
Raimo Raag
Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Uus!!: Eesti keel ja Raimo Raag · Näe rohkem »
Rannamurre
Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.
Uus!!: Eesti keel ja Rannamurre · Näe rohkem »
Riigi Teataja
Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.
Uus!!: Eesti keel ja Riigi Teataja · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Eesti keel ja Riigikeel · Näe rohkem »
Rootsi laenud eesti keeles
Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.
Uus!!: Eesti keel ja Rootsi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Eesti keel ja Saarte murre · Näe rohkem »
Saksa laenud eesti keeles
Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Eesti keel ja Saksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Uus!!: Eesti keel ja Sangaste · Näe rohkem »
Seto Instituut
Sihtasutus Seto Instituut tegeleb Setumaa ja setu kultuuri alase teadustöö koordineerimise ja edendamisega ning selle tulemuste avalikustamisega.
Uus!!: Eesti keel ja Seto Instituut · Näe rohkem »
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Uus!!: Eesti keel ja Setod · Näe rohkem »
Setomaa (ajaleht)
Setomaa on setukeelne ajaleht.
Uus!!: Eesti keel ja Setomaa (ajaleht) · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Eesti keel ja Setu keel · Näe rohkem »
Slaavi laenud eesti keeles
Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.
Uus!!: Eesti keel ja Slaavi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.
Uus!!: Eesti keel ja Soome laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: Eesti keel ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Eesti keel ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »
Tapa keelekonverents
Tapa keelekonverents oli esimene neljast eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisest, kus arutati kirjakeele õigekirja ja vormiõpetust.
Uus!!: Eesti keel ja Tapa keelekonverents · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti keel ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Eesti keel ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Eesti keel ja Tartu keel · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Eesti keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Uus!!: Eesti keel ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »
Tiiu Erelt
Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Eesti keel ja Tiiu Erelt · Näe rohkem »
Uma Leht
Uma Leht on kaks korda kuus ilmuv võrukeelne ajaleht.
Uus!!: Eesti keel ja Uma Leht · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Eesti keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Valdur Mikita
Eesti Draamateatri maalisaalis Valdur Mikita 2016. aastal logopeedia raamatu esitlusel Koidula hotellis Tartus. Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970 Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik.
Uus!!: Eesti keel ja Valdur Mikita · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Eesti keel ja Välde · Näe rohkem »
Väliseestlaste eesti keel
Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine pärast 1930.
Uus!!: Eesti keel ja Väliseestlaste eesti keel · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Eesti keel ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Eesti keel ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Võru Instituut
Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.
Uus!!: Eesti keel ja Võru Instituut · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Eesti keel ja Võru keel · Näe rohkem »
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Uus!!: Eesti keel ja Võru kirjakeel · Näe rohkem »
Võrukeelne Vikipeedia
Võrukeelse Vikipeedia logo Sulev Iva rääkimas võrukeelsest Vikipeediast Võrukeelse Vikipeedia kokkusaamine 2023. aastal Tartus Võrukeelne Vikipeedia on Vikipeedia võrukeelne versioon.
Uus!!: Eesti keel ja Võrukeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Veebisait
Veebisaidi wikipedia.org kodulehtVeebisait (laensõna inglise keelest web site, website) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte.
Uus!!: Eesti keel ja Veebisait · Näe rohkem »
Vene laenud eesti keeles
Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved.
Uus!!: Eesti keel ja Vene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Uus!!: Eesti keel ja Vigala kihelkond · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Eesti keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Eesti keel ja 14. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Eesti keel ja 15. sajand · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Eesti keel ja 1632 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Eesti keel ja 20. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Eesti keele murded, Eesti käänded.
