Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1-eurone münt ja Johannes Paulus II

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 1-eurone münt ja Johannes Paulus II

1-eurone münt vs. Johannes Paulus II

1-eurone münt on euroalas käibiv münt. Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Sarnasusi 1-eurone münt ja Johannes Paulus II

1-eurone münt ja Johannes Paulus II on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Belgia, Benedictus XVI, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Malta, Paavst, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Ukraina, Valgevene, Vatikan, 1. mai.

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

1-eurone münt ja Austria · Austria ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

1-eurone münt ja Belgia · Belgia ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Benedictus XVI

Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.

1-eurone münt ja Benedictus XVI · Benedictus XVI ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

1-eurone münt ja Eesti · Eesti ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

1-eurone münt ja Hispaania · Hispaania ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

1-eurone münt ja Holland · Holland ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

1-eurone münt ja Island · Island ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

1-eurone münt ja Itaalia · Itaalia ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

1-eurone münt ja Luksemburg · Johannes Paulus II ja Luksemburg · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

1-eurone münt ja Malta · Johannes Paulus II ja Malta · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

1-eurone münt ja Paavst · Johannes Paulus II ja Paavst · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

1-eurone münt ja Portugal · Johannes Paulus II ja Portugal · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

1-eurone münt ja Prantsusmaa · Johannes Paulus II ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

1-eurone münt ja Saksamaa · Johannes Paulus II ja Saksamaa · Näe rohkem »

Slovakkia

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.

1-eurone münt ja Slovakkia · Johannes Paulus II ja Slovakkia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

1-eurone münt ja Soome · Johannes Paulus II ja Soome · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

1-eurone münt ja Ukraina · Johannes Paulus II ja Ukraina · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

1-eurone münt ja Valgevene · Johannes Paulus II ja Valgevene · Näe rohkem »

Vatikan

Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.

1-eurone münt ja Vatikan · Johannes Paulus II ja Vatikan · Näe rohkem »

1. mai

1.

1-eurone münt ja 1. mai · 1. mai ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 1-eurone münt ja Johannes Paulus II

1-eurone münt on 82 suhted, samas Johannes Paulus II 787. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 2.30% = 20 / (82 + 787).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 1-eurone münt ja Johannes Paulus II. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »