Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk
1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Alampolkovnik, Aleksander Tõnisson, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Erich Johann Friedrich Toffer, Hannes Walter, Herbert Brede, Hugo Kauler, Kapten, Karl Tiitso, Kindralmajor, Kolonel, Kolonelleitnant, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo lahing, Major, Narva, Rakvere, Ratsarügement, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinn, Tapa, Tartu, Vabadussõda, Võru, Võrumaa, Viru rinne, Virumaa, 1. Diviis, ..., 1. Eesti jalaväediviis, 1. Jalaväerügement, 1. Suurtükiväegrupp, 2. Üksik jalaväepataljon, 2. Diviis, 2. Suurtükiväegrupp, 21. november, 4. Üksik Jalaväepataljon, 5. Üksik Jalaväepataljon, 6. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (10 rohkem) »
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
1. Diviis ja Alampolkovnik · 1. Suurtükiväepolk ja Alampolkovnik ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
1. Diviis ja Aleksander Tõnisson · 1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Tõnisson ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
1. Diviis ja Eesti · 1. Suurtükiväepolk ja Eesti ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
1. Diviis ja Eesti Ajutine Valitsus · 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Ajutine Valitsus ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
1. Diviis ja Eesti Rahvavägi · 1. Suurtükiväepolk ja Eesti Rahvavägi ·
Erich Johann Friedrich Toffer
thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.
1. Diviis ja Erich Johann Friedrich Toffer · 1. Suurtükiväepolk ja Erich Johann Friedrich Toffer ·
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
1. Diviis ja Hannes Walter · 1. Suurtükiväepolk ja Hannes Walter ·
Herbert Brede
Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).
1. Diviis ja Herbert Brede · 1. Suurtükiväepolk ja Herbert Brede ·
Hugo Kauler
Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
1. Diviis ja Hugo Kauler · 1. Suurtükiväepolk ja Hugo Kauler ·
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
1. Diviis ja Kapten · 1. Suurtükiväepolk ja Kapten ·
Karl Tiitso
Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).
1. Diviis ja Karl Tiitso · 1. Suurtükiväepolk ja Karl Tiitso ·
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
1. Diviis ja Kindralmajor · 1. Suurtükiväepolk ja Kindralmajor ·
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
1. Diviis ja Kolonel · 1. Suurtükiväepolk ja Kolonel ·
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
1. Diviis ja Kolonelleitnant · 1. Suurtükiväepolk ja Kolonelleitnant ·
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
1. Diviis ja Krasnaja Gorka operatsioon · 1. Suurtükiväepolk ja Krasnaja Gorka operatsioon ·
Krivasoo lahing
Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.
1. Diviis ja Krivasoo lahing · 1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo lahing ·
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
1. Diviis ja Major · 1. Suurtükiväepolk ja Major ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
1. Diviis ja Narva · 1. Suurtükiväepolk ja Narva ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
1. Diviis ja Rakvere · 1. Suurtükiväepolk ja Rakvere ·
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
1. Diviis ja Ratsarügement · 1. Suurtükiväepolk ja Ratsarügement ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
1. Diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · 1. Suurtükiväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
1. Diviis ja Tallinn · 1. Suurtükiväepolk ja Tallinn ·
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
1. Diviis ja Tapa · 1. Suurtükiväepolk ja Tapa ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
1. Diviis ja Tartu · 1. Suurtükiväepolk ja Tartu ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
1. Diviis ja Vabadussõda · 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
1. Diviis ja Võru · 1. Suurtükiväepolk ja Võru ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
1. Diviis ja Võrumaa · 1. Suurtükiväepolk ja Võrumaa ·
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
1. Diviis ja Viru rinne · 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
1. Diviis ja Virumaa · 1. Suurtükiväepolk ja Virumaa ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja 1. Diviis · 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk ·
1. Eesti jalaväediviis
1.
1. Diviis ja 1. Eesti jalaväediviis · 1. Eesti jalaväediviis ja 1. Suurtükiväepolk ·
1. Jalaväerügement
1.
1. Diviis ja 1. Jalaväerügement · 1. Jalaväerügement ja 1. Suurtükiväepolk ·
1. Suurtükiväegrupp
1.
1. Diviis ja 1. Suurtükiväegrupp · 1. Suurtükiväegrupp ja 1. Suurtükiväepolk ·
2. Üksik jalaväepataljon
2.
1. Diviis ja 2. Üksik jalaväepataljon · 1. Suurtükiväepolk ja 2. Üksik jalaväepataljon ·
2. Diviis
2.
1. Diviis ja 2. Diviis · 1. Suurtükiväepolk ja 2. Diviis ·
2. Suurtükiväegrupp
2.
1. Diviis ja 2. Suurtükiväegrupp · 1. Suurtükiväepolk ja 2. Suurtükiväegrupp ·
21. november
21.
1. Diviis ja 21. november · 1. Suurtükiväepolk ja 21. november ·
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
1. Diviis ja 4. Üksik Jalaväepataljon · 1. Suurtükiväepolk ja 4. Üksik Jalaväepataljon ·
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
1. Diviis ja 5. Üksik Jalaväepataljon · 1. Suurtükiväepolk ja 5. Üksik Jalaväepataljon ·
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
1. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon · 1. Suurtükiväepolk ja 6. Üksik Jalaväepataljon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk ühist
- Millised on sarnasused 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk
Võrdlus 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk
1. Diviis on 114 suhted, samas 1. Suurtükiväepolk 301. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 9.64% = 40 / (114 + 301).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
