Sisukord
114 suhted: Alampolkovnik, Aleksander Pulk, Aleksander Tõnisson, Altja, Ants Matsalo, Artur Normak, Artur Saueselg, August Balder, August Tomander, Balti pataljon, Diviis, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Insenerirood, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti Rahvavägi, Eesti rahvusväeosad, Emil Kursk, Erich Johann Friedrich Toffer, Ernst Põdder, Georg Vestel, Hannes Walter, Hans Leesment, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Herbert Brede, Hugo Kauler, Jaan Kruus, Jaan Rink, Järvamaa, Johan Unt, Kapten, Karl Tiitso, Kindralmajor, Kolonel, Kolonelleitnant, Konrad Rotschild, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo lahing, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Läänemaa, Major, Mati Karge, Mustvee, Narva, Narva Sõjaväeringkond, Nikolai Reek, Operatsioon Valge Mõõk, Otto Heinze, ... Laienda indeks (64 rohkem) »
- Eesti Vabadussõda
- Lääne-Viru maakond
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Vaata 1. Diviis ja Alampolkovnik
Aleksander Pulk
Aleksander-Voldemar Pulk (29. september 1886 Tartu – 31. jaanuar 1942 Leningrad) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata 1. Diviis ja Aleksander Pulk
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Vaata 1. Diviis ja Aleksander Tõnisson
Altja
Altja on rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata 1. Diviis ja Altja
Ants Matsalo
Ants Matsalo VR II/3 (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1939 Hans Matsalo, 16. märts (vkj)/ 28. märts 1895 Kolube talu, Turvaküla, Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 2. veebruar 1945 Siblag, Mariinsk, Kemerovo oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Diviis ja Ants Matsalo
Artur Normak
Artur Bernhard Normak (24. august (vkj)/ 5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.
Vaata 1. Diviis ja Artur Normak
Artur Saueselg
Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene keeles Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 1894 Käina, Läänemaa – 29. august 1965 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja hiljem NSV Liidu polkovnik.
Vaata 1. Diviis ja Artur Saueselg
August Balder
August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Puusepa talu Ridaküla lähedal, Kadrina kihelkond, Undla vald, Virumaa. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011. – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).
Vaata 1. Diviis ja August Balder
August Tomander
August Tomander VR I/3 (8. september 1893 Anija vald Harjumaa – 29. juuni 1985 Toronto Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata 1. Diviis ja August Tomander
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Vaata 1. Diviis ja Balti pataljon
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata 1. Diviis ja Diviis
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 1. Diviis ja Eesti
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata 1. Diviis ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Insenerirood
Eesti Insenerirood oli 1917.
Vaata 1. Diviis ja Eesti Insenerirood
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata 1. Diviis ja Eesti kaitsevägi
Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
Vaata 1. Diviis ja Eesti maavägi
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata 1. Diviis ja Eesti Rahvavägi
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
Vaata 1. Diviis ja Eesti rahvusväeosad
Emil Kursk
Emil Aleksander Kursk VR I/3 (31. august 1893 Tallinn, Eestimaa – 19. detsember 1944 Berliin, Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1929).
Vaata 1. Diviis ja Emil Kursk
Erich Johann Friedrich Toffer
thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.
Vaata 1. Diviis ja Erich Johann Friedrich Toffer
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Vaata 1. Diviis ja Ernst Põdder
Georg Vestel
Georg Hugo Vestel VR I/2 (ka Georg Westel; 11. november (ukj) (30. oktoober) 1882 Saadjärve vald – 5. veebruar 1933 Tallinn) oli Eesti poliitik, ettevõtja ja sõjaväelane (kapten).
Vaata 1. Diviis ja Georg Vestel
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata 1. Diviis ja Hannes Walter
Hans Leesment
Sanitaar-kindralmajor Hans Leesment Hans Leesment VR III/2 (13. veebruar 1873 – 26. august 1944 Tallinn) oli eesti arst.
Vaata 1. Diviis ja Hans Leesment
Harju Sõjaväeringkond
Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.
Vaata 1. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata 1. Diviis ja Harjumaa
Herbert Brede
Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).
Vaata 1. Diviis ja Herbert Brede
Hugo Kauler
Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata 1. Diviis ja Hugo Kauler
Jaan Kruus
Jaan Kruus VR II/3 (27. veebruar 1884 Sooniste vald, Läänemaa – 15. mai 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1936).
Vaata 1. Diviis ja Jaan Kruus
Jaan Rink
Jaan Rink VR I/2 (30. aprill 1886 (18. aprill (vkj) Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 30. juuli 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Diviis ja Jaan Rink
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata 1. Diviis ja Järvamaa
Johan Unt
Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).
Vaata 1. Diviis ja Johan Unt
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 1. Diviis ja Kapten
Karl Tiitso
Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).
Vaata 1. Diviis ja Karl Tiitso
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata 1. Diviis ja Kindralmajor
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 1. Diviis ja Kolonel
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 1. Diviis ja Kolonelleitnant
Konrad Rotschild
Konrad Rotschild (19/31. märts 1892 Tallinn – 3. detsember 1927 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane.
Vaata 1. Diviis ja Konrad Rotschild
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
Vaata 1. Diviis ja Krasnaja Gorka operatsioon
Krivasoo lahing
Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.
Vaata 1. Diviis ja Krivasoo lahing
Lääne-Saare Sõjaväeringkond
Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.
Vaata 1. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata 1. Diviis ja Läänemaa
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 1. Diviis ja Major
Mati Karge
Mati Karge (kuni 1935. aastani Mathias Axel Egbert Grenzup (13. mai 1893 Tartu – 24. august 1972 Stuttgart) oli Eesti sõjaväelane (major). Ta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1913. aastal. Esimesest maailmasõjast võttis ta osa 12. tragunipolgu koosseisus. Teda austati 1916.
Vaata 1. Diviis ja Mati Karge
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Vaata 1. Diviis ja Mustvee
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 1. Diviis ja Narva
Narva Sõjaväeringkond
Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.
Vaata 1. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Vaata 1. Diviis ja Nikolai Reek
Operatsioon Valge Mõõk
Operatsioon Valge Mõõk oli 1919.
Vaata 1. Diviis ja Operatsioon Valge Mõõk
Otto Heinze
Otto Heinze VR I/2; VR II/3 (11. märts 1877 Kotlõ mõis, Jamburgi maakond (praeguse Kingissepa lähedal), Peterburi kubermang, Venemaa keisririik – 8. juuni 1968 Bad Windsheim, Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti (kindralmajor) sõjaväelane.
Vaata 1. Diviis ja Otto Heinze
Paul Triik
Paul Villiam Triik VR II/3 (11. jaanuar 1896 Tallinn – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1930).
Vaata 1. Diviis ja Paul Triik
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata 1. Diviis ja Pärnu
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.
Vaata 1. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata 1. Diviis ja Pärnumaa
Peeter Kann
Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.
Vaata 1. Diviis ja Peeter Kann
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata 1. Diviis ja Peipsi järv
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata 1. Diviis ja Petserimaa
Pioneerpataljon
Pioneerpataljon oli Eesti sõjaväe inseneriväeosa Nõmmel Pioneeri tänaval.
Vaata 1. Diviis ja Pioneerpataljon
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata 1. Diviis ja Polkovnik
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata 1. Diviis ja Rakvere
Rakvere Õpetajate Seminar
Rakvere Õpetajate Seminar oli aastatel 1912–1957 Rakveres pausidega töötanud õppeasutus.
Vaata 1. Diviis ja Rakvere Õpetajate Seminar
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
Vaata 1. Diviis ja Ratsarügement
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Vaata 1. Diviis ja Riigivanem
Rudolf Krupp
Rudolf Krupp (19. jaanuar 1890 Narva – 12. september 1941 Norillagi laager, Krasnojarski krai, Venemaa) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata 1. Diviis ja Rudolf Krupp
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata 1. Diviis ja Saaremaa
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata 1. Diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata 1. Diviis ja Soome laht
Soomusrongirügement
Soomusrongirügement oli Eesti sõjaväe soomusrügement Tapal.
Vaata 1. Diviis ja Soomusrongirügement
Staabiülem
Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.
Vaata 1. Diviis ja Staabiülem
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata 1. Diviis ja Tallinn
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Vaata 1. Diviis ja Tapa
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata 1. Diviis ja Tartu
Tartu Sõjaväeringkond
Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.
Vaata 1. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata 1. Diviis ja Tartumaa
Torma
Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata 1. Diviis ja Torma
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata 1. Diviis ja Vabadussõda
Valga Sõjaväeringkond
Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.
Vaata 1. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Vaata 1. Diviis ja Valgamaa
Vägeva raudteejaam
Vägeva raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeva vallas Vägeval.
Vaata 1. Diviis ja Vägeva raudteejaam
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata 1. Diviis ja Võru
Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.
Vaata 1. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata 1. Diviis ja Võrumaa
Verner Trossi
Verner Ernst Harald Trossi VR I/3 ja II/3 (11. juuli 1890 Paide – 19. juuni 1953 Narva) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Diviis ja Verner Trossi
Viktor Koern
Viktor-Johannes Koern VR II/3 (23. mai 1892 Puurmani vald, Liivimaa kubermang – 19. juuli 1941 Audru vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Diviis ja Viktor Koern
Viktor Liivak
Viktor Liivak Viktor Liivak VR I/2 ja VR II/3 (1. märts 1890 Tallinn – 9. juuli 1949 Volgolagi vangilaager, Jaroslavli oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 1. Diviis ja Viktor Liivak
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata 1. Diviis ja Viljandimaa
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata 1. Diviis ja Viru maakond
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Vaata 1. Diviis ja Viru rinne
Viru-Järva Sõjaväeringkond
Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.
Vaata 1. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata 1. Diviis ja Virumaa
Voldemar Aasoja
Voldemar Aasoja (kuni 1936. aastani Voldemar Ambos, 27. aprill 1907 – 13. august 1943 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Vaata 1. Diviis ja Voldemar Aasoja
Voldemar Karl Koht
Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).
Vaata 1. Diviis ja Voldemar Karl Koht
1. Diviis
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Diviis
1. diviisi tagavarapataljon
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. diviisi tagavarapataljon
1. Eesti jalaväediviis
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Eesti jalaväediviis
1. Jalaväerügement
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Jalaväerügement
1. Lennuväedivisjon
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Lennuväedivisjon
1. Suurtükiväegrupp
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Suurtükiväegrupp
1. Suurtükiväepolk
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk
1. Tankitõrjekompanii
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. Tankitõrjekompanii
1. veebruar
1.
Vaata 1. Diviis ja 1. veebruar
1940
1940.
Vaata 1. Diviis ja 1940
2. Üksik jalaväepataljon
2.
Vaata 1. Diviis ja 2. Üksik jalaväepataljon
2. Diviis
2.
Vaata 1. Diviis ja 2. Diviis
2. Suurtükiväegrupp
2.
Vaata 1. Diviis ja 2. Suurtükiväegrupp
21. november
21.
Vaata 1. Diviis ja 21. november
24. veebruar
24.
Vaata 1. Diviis ja 24. veebruar
28. veebruar
28.
Vaata 1. Diviis ja 28. veebruar
3. Üksik jalaväepataljon
3.
Vaata 1. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon
3. Diviis
3.
Vaata 1. Diviis ja 3. Diviis
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Vaata 1. Diviis ja 4. Üksik Jalaväepataljon
4. Diviis
4.
Vaata 1. Diviis ja 4. Diviis
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
Vaata 1. Diviis ja 5. Üksik Jalaväepataljon
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
Vaata 1. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon
Vaata ka
Eesti Vabadussõda
- 1. Diviis
- 1919. aasta protokoll
- 2. Diviis
- 3. Diviis
- 7. Jalaväerügement
- Eesti Vabadussõja kronoloogia
- Eesti kütiväed
- Kaitseliit
- Landesveer
- Logistikapataljon
- Narva lahing (1918)
- Nimed marmortahvlil
- Noored kotkad
- Põhja Pojad
- Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)
- Punapargi lahing
- Scoutspataljon
- Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
- Taani vabatahtlike kompanii
- Tapa vallutamine
- Tartu Krediidikassa massimõrv
- Tartu rahu
- Vabadussõda
- Vambola (miiniristleja)
Lääne-Viru maakond
- 1. Diviis
- Avanduse vald
- Avijõgi
- Käsmu laht
- Kunda jõgi
- Lääne-Viru maakond
- Pada jõgi
- Peetla soostik
- Preedi jõgi
- Rapla maakond
- Saksi vald
- Selja jõgi
- Sirtsi looduskaitseala
- Tagajõgi
- Tallinna–Tapa rongiliin
- Toolse jõgi
- Valimisringkond nr 6
- Virumaa Nädalaleht
Tuntud ka kui I Diviis.