Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

1. Diviis

Index 1. Diviis

1.

Sisukord

  1. 114 suhted: Alampolkovnik, Aleksander Pulk, Aleksander Tõnisson, Altja, Ants Matsalo, Artur Normak, Artur Saueselg, August Balder, August Tomander, Balti pataljon, Diviis, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Insenerirood, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti Rahvavägi, Eesti rahvusväeosad, Emil Kursk, Erich Johann Friedrich Toffer, Ernst Põdder, Georg Vestel, Hannes Walter, Hans Leesment, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Herbert Brede, Hugo Kauler, Jaan Kruus, Jaan Rink, Järvamaa, Johan Unt, Kapten, Karl Tiitso, Kindralmajor, Kolonel, Kolonelleitnant, Konrad Rotschild, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo lahing, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Läänemaa, Major, Mati Karge, Mustvee, Narva, Narva Sõjaväeringkond, Nikolai Reek, Operatsioon Valge Mõõk, Otto Heinze, ... Laienda indeks (64 rohkem) »

  2. Eesti Vabadussõda
  3. Lääne-Viru maakond

Alampolkovnik

Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.

Vaata 1. Diviis ja Alampolkovnik

Aleksander Pulk

Aleksander-Voldemar Pulk (29. september 1886 Tartu – 31. jaanuar 1942 Leningrad) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata 1. Diviis ja Aleksander Pulk

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Vaata 1. Diviis ja Aleksander Tõnisson

Altja

Altja on rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.

Vaata 1. Diviis ja Altja

Ants Matsalo

Ants Matsalo VR II/3 (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1939 Hans Matsalo, 16. märts (vkj)/ 28. märts 1895 Kolube talu, Turvaküla, Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 2. veebruar 1945 Siblag, Mariinsk, Kemerovo oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Diviis ja Ants Matsalo

Artur Normak

Artur Bernhard Normak (24. august (vkj)/ 5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.

Vaata 1. Diviis ja Artur Normak

Artur Saueselg

Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene keeles Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 1894 Käina, Läänemaa – 29. august 1965 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja hiljem NSV Liidu polkovnik.

Vaata 1. Diviis ja Artur Saueselg

August Balder

August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Puusepa talu Ridaküla lähedal, Kadrina kihelkond, Undla vald, Virumaa. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011. – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).

Vaata 1. Diviis ja August Balder

August Tomander

August Tomander VR I/3 (8. september 1893 Anija vald Harjumaa – 29. juuni 1985 Toronto Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata 1. Diviis ja August Tomander

Balti pataljon

Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.

Vaata 1. Diviis ja Balti pataljon

Diviis

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.

Vaata 1. Diviis ja Diviis

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata 1. Diviis ja Eesti

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Vaata 1. Diviis ja Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Insenerirood

Eesti Insenerirood oli 1917.

Vaata 1. Diviis ja Eesti Insenerirood

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Vaata 1. Diviis ja Eesti kaitsevägi

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Vaata 1. Diviis ja Eesti maavägi

Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.

Vaata 1. Diviis ja Eesti Rahvavägi

Eesti rahvusväeosad

Eesti rahvusväeosad olid 1917.

Vaata 1. Diviis ja Eesti rahvusväeosad

Emil Kursk

Emil Aleksander Kursk VR I/3 (31. august 1893 Tallinn, Eestimaa – 19. detsember 1944 Berliin, Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1929).

Vaata 1. Diviis ja Emil Kursk

Erich Johann Friedrich Toffer

thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.

Vaata 1. Diviis ja Erich Johann Friedrich Toffer

Ernst Põdder

Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).

Vaata 1. Diviis ja Ernst Põdder

Georg Vestel

Georg Hugo Vestel VR I/2 (ka Georg Westel; 11. november (ukj) (30. oktoober) 1882 Saadjärve vald – 5. veebruar 1933 Tallinn) oli Eesti poliitik, ettevõtja ja sõjaväelane (kapten).

Vaata 1. Diviis ja Georg Vestel

Hannes Walter

Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.

Vaata 1. Diviis ja Hannes Walter

Hans Leesment

Sanitaar-kindralmajor Hans Leesment Hans Leesment VR III/2 (13. veebruar 1873 – 26. august 1944 Tallinn) oli eesti arst.

Vaata 1. Diviis ja Hans Leesment

Harju Sõjaväeringkond

Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.

Vaata 1. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Vaata 1. Diviis ja Harjumaa

Herbert Brede

Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).

Vaata 1. Diviis ja Herbert Brede

Hugo Kauler

Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata 1. Diviis ja Hugo Kauler

Jaan Kruus

Jaan Kruus VR II/3 (27. veebruar 1884 Sooniste vald, Läänemaa – 15. mai 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1936).

Vaata 1. Diviis ja Jaan Kruus

Jaan Rink

Jaan Rink VR I/2 (30. aprill 1886 (18. aprill (vkj) Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 30. juuli 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Diviis ja Jaan Rink

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Vaata 1. Diviis ja Järvamaa

Johan Unt

Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).

Vaata 1. Diviis ja Johan Unt

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Vaata 1. Diviis ja Kapten

Karl Tiitso

Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).

Vaata 1. Diviis ja Karl Tiitso

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Vaata 1. Diviis ja Kindralmajor

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Vaata 1. Diviis ja Kolonel

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Vaata 1. Diviis ja Kolonelleitnant

Konrad Rotschild

Konrad Rotschild (19/31. märts 1892 Tallinn – 3. detsember 1927 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane.

Vaata 1. Diviis ja Konrad Rotschild

Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.

Vaata 1. Diviis ja Krasnaja Gorka operatsioon

Krivasoo lahing

Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.

Vaata 1. Diviis ja Krivasoo lahing

Lääne-Saare Sõjaväeringkond

Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.

Vaata 1. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata 1. Diviis ja Läänemaa

Major

Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Vaata 1. Diviis ja Major

Mati Karge

Mati Karge (kuni 1935. aastani Mathias Axel Egbert Grenzup (13. mai 1893 Tartu – 24. august 1972 Stuttgart) oli Eesti sõjaväelane (major). Ta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1913. aastal. Esimesest maailmasõjast võttis ta osa 12. tragunipolgu koosseisus. Teda austati 1916.

Vaata 1. Diviis ja Mati Karge

Mustvee

Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.

Vaata 1. Diviis ja Mustvee

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata 1. Diviis ja Narva

Narva Sõjaväeringkond

Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.

Vaata 1. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond

Nikolai Reek

Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).

Vaata 1. Diviis ja Nikolai Reek

Operatsioon Valge Mõõk

Operatsioon Valge Mõõk oli 1919.

Vaata 1. Diviis ja Operatsioon Valge Mõõk

Otto Heinze

Otto Heinze VR I/2; VR II/3 (11. märts 1877 Kotlõ mõis, Jamburgi maakond (praeguse Kingissepa lähedal), Peterburi kubermang, Venemaa keisririik – 8. juuni 1968 Bad Windsheim, Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti (kindralmajor) sõjaväelane.

Vaata 1. Diviis ja Otto Heinze

Paul Triik

Paul Villiam Triik VR II/3 (11. jaanuar 1896 Tallinn – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1930).

Vaata 1. Diviis ja Paul Triik

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata 1. Diviis ja Pärnu

Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond

Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.

Vaata 1. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Vaata 1. Diviis ja Pärnumaa

Peeter Kann

Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.

Vaata 1. Diviis ja Peeter Kann

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Vaata 1. Diviis ja Peipsi järv

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Vaata 1. Diviis ja Petserimaa

Pioneerpataljon

Pioneerpataljon oli Eesti sõjaväe inseneriväeosa Nõmmel Pioneeri tänaval.

Vaata 1. Diviis ja Pioneerpataljon

Polkovnik

Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.

Vaata 1. Diviis ja Polkovnik

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata 1. Diviis ja Rakvere

Rakvere Õpetajate Seminar

Rakvere Õpetajate Seminar oli aastatel 1912–1957 Rakveres pausidega töötanud õppeasutus.

Vaata 1. Diviis ja Rakvere Õpetajate Seminar

Ratsarügement

Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.

Vaata 1. Diviis ja Ratsarügement

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Vaata 1. Diviis ja Riigivanem

Rudolf Krupp

Rudolf Krupp (19. jaanuar 1890 Narva – 12. september 1941 Norillagi laager, Krasnojarski krai, Venemaa) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata 1. Diviis ja Rudolf Krupp

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata 1. Diviis ja Saaremaa

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata 1. Diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata 1. Diviis ja Soome laht

Soomusrongirügement

Soomusrongirügement oli Eesti sõjaväe soomusrügement Tapal.

Vaata 1. Diviis ja Soomusrongirügement

Staabiülem

Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.

Vaata 1. Diviis ja Staabiülem

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata 1. Diviis ja Tallinn

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Vaata 1. Diviis ja Tapa

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata 1. Diviis ja Tartu

Tartu Sõjaväeringkond

Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.

Vaata 1. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaata 1. Diviis ja Tartumaa

Torma

Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Vaata 1. Diviis ja Torma

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata 1. Diviis ja Vabadussõda

Valga Sõjaväeringkond

Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.

Vaata 1. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Vaata 1. Diviis ja Valgamaa

Vägeva raudteejaam

Vägeva raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeva vallas Vägeval.

Vaata 1. Diviis ja Vägeva raudteejaam

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata 1. Diviis ja Võru

Võru-Petseri Sõjaväeringkond

Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.

Vaata 1. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Vaata 1. Diviis ja Võrumaa

Verner Trossi

Verner Ernst Harald Trossi VR I/3 ja II/3 (11. juuli 1890 Paide – 19. juuni 1953 Narva) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Diviis ja Verner Trossi

Viktor Koern

Viktor-Johannes Koern VR II/3 (23. mai 1892 Puurmani vald, Liivimaa kubermang – 19. juuli 1941 Audru vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Diviis ja Viktor Koern

Viktor Liivak

Viktor Liivak Viktor Liivak VR I/2 ja VR II/3 (1. märts 1890 Tallinn – 9. juuli 1949 Volgolagi vangilaager, Jaroslavli oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata 1. Diviis ja Viktor Liivak

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Vaata 1. Diviis ja Viljandimaa

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata 1. Diviis ja Viru maakond

Viru rinne

Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.

Vaata 1. Diviis ja Viru rinne

Viru-Järva Sõjaväeringkond

Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.

Vaata 1. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata 1. Diviis ja Virumaa

Voldemar Aasoja

Voldemar Aasoja (kuni 1936. aastani Voldemar Ambos, 27. aprill 1907 – 13. august 1943 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).

Vaata 1. Diviis ja Voldemar Aasoja

Voldemar Karl Koht

Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).

Vaata 1. Diviis ja Voldemar Karl Koht

1. Diviis

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Diviis

1. diviisi tagavarapataljon

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. diviisi tagavarapataljon

1. Eesti jalaväediviis

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Eesti jalaväediviis

1. Jalaväerügement

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Jalaväerügement

1. Lennuväedivisjon

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Lennuväedivisjon

1. Suurtükiväegrupp

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Suurtükiväegrupp

1. Suurtükiväepolk

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk

1. Tankitõrjekompanii

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. Tankitõrjekompanii

1. veebruar

1.

Vaata 1. Diviis ja 1. veebruar

1940

1940.

Vaata 1. Diviis ja 1940

2. Üksik jalaväepataljon

2.

Vaata 1. Diviis ja 2. Üksik jalaväepataljon

2. Diviis

2.

Vaata 1. Diviis ja 2. Diviis

2. Suurtükiväegrupp

2.

Vaata 1. Diviis ja 2. Suurtükiväegrupp

21. november

21.

Vaata 1. Diviis ja 21. november

24. veebruar

24.

Vaata 1. Diviis ja 24. veebruar

28. veebruar

28.

Vaata 1. Diviis ja 28. veebruar

3. Üksik jalaväepataljon

3.

Vaata 1. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon

3. Diviis

3.

Vaata 1. Diviis ja 3. Diviis

4. Üksik Jalaväepataljon

4.

Vaata 1. Diviis ja 4. Üksik Jalaväepataljon

4. Diviis

4.

Vaata 1. Diviis ja 4. Diviis

5. Üksik Jalaväepataljon

5.

Vaata 1. Diviis ja 5. Üksik Jalaväepataljon

6. Üksik Jalaväepataljon

6.

Vaata 1. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon

Vaata ka

Eesti Vabadussõda

Lääne-Viru maakond

Tuntud ka kui I Diviis.

, Paul Triik, Pärnu, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond, Pärnumaa, Peeter Kann, Peipsi järv, Petserimaa, Pioneerpataljon, Polkovnik, Rakvere, Rakvere Õpetajate Seminar, Ratsarügement, Riigivanem, Rudolf Krupp, Saaremaa, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Soome laht, Soomusrongirügement, Staabiülem, Tallinn, Tapa, Tartu, Tartu Sõjaväeringkond, Tartumaa, Torma, Vabadussõda, Valga Sõjaväeringkond, Valgamaa, Vägeva raudteejaam, Võru, Võru-Petseri Sõjaväeringkond, Võrumaa, Verner Trossi, Viktor Koern, Viktor Liivak, Viljandimaa, Viru maakond, Viru rinne, Viru-Järva Sõjaväeringkond, Virumaa, Voldemar Aasoja, Voldemar Karl Koht, 1. Diviis, 1. diviisi tagavarapataljon, 1. Eesti jalaväediviis, 1. Jalaväerügement, 1. Lennuväedivisjon, 1. Suurtükiväegrupp, 1. Suurtükiväepolk, 1. Tankitõrjekompanii, 1. veebruar, 1940, 2. Üksik jalaväepataljon, 2. Diviis, 2. Suurtükiväegrupp, 21. november, 24. veebruar, 28. veebruar, 3. Üksik jalaväepataljon, 3. Diviis, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. Diviis, 5. Üksik Jalaväepataljon, 6. Üksik Jalaväepataljon.