Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser

1356. aasta kuldbulla vs. Saksa-Rooma keiser

Karli silla juures 1356. Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Sarnasusi 1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser

1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Karl IV, Kölni kuurvürstkond, Kuldbulla, Kuurvürst, Luksemburgi dünastia, Mainzi kuurvürstkond, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Trieri kuurvürstkond.

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

1356. aasta kuldbulla ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

1356. aasta kuldbulla ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

1356. aasta kuldbulla ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).

1356. aasta kuldbulla ja Karl IV · Karl IV ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

1356. aasta kuldbulla ja Kölni kuurvürstkond · Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Kuldbulla

Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).

1356. aasta kuldbulla ja Kuldbulla · Kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

1356. aasta kuldbulla ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Luksemburgi dünastia

Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.

1356. aasta kuldbulla ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.

1356. aasta kuldbulla ja Mainzi kuurvürstkond · Mainzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

1356. aasta kuldbulla ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

1356. aasta kuldbulla ja Paavst · Paavst ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa · Näe rohkem »

Trieri kuurvürstkond

Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.

1356. aasta kuldbulla ja Trieri kuurvürstkond · Saksa-Rooma keiser ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser

1356. aasta kuldbulla on 44 suhted, samas Saksa-Rooma keiser 72. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 12.07% = 14 / (44 + 72).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »