Sarnasusi 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik
1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Frangimaa, Gallia, Ida-Frangi riik, Karl IV, Kölni kuurvürstkond, Kuurvürst, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pfaltskrahv, Roomlaste kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Trieri kuurvürstkond, Vestfaali rahu.
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
1356. aasta kuldbulla ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
1356. aasta kuldbulla ja Frangimaa · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
1356. aasta kuldbulla ja Gallia · Gallia ja Saksamaa kuningriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
1356. aasta kuldbulla ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
1356. aasta kuldbulla ja Karl IV · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
1356. aasta kuldbulla ja Kölni kuurvürstkond · Kölni kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
1356. aasta kuldbulla ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
1356. aasta kuldbulla ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
1356. aasta kuldbulla ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
1356. aasta kuldbulla ja Paavst · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
1356. aasta kuldbulla ja Pfaltskrahv · Pfaltskrahv ja Saksamaa kuningriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
1356. aasta kuldbulla ja Roomlaste kuningas · Roomlaste kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
1356. aasta kuldbulla ja Trieri kuurvürstkond · Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
1356. aasta kuldbulla ja Vestfaali rahu · Saksamaa kuningriik ja Vestfaali rahu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik
1356. aasta kuldbulla on 44 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 7.87% = 17 / (44 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: