Sarnasusi 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern
16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Christoph von Mecklenburg, Gotthard Kettler, Jagelloonid, Johann Albrecht I, Katekismus, Koadjuutorivaenus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Martin Luther, Mecklenburgi valitsejate loend, Moskva suurvürstiriik, Põhja-Eesti, Poola, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Riigivürst, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Smolensk, Taani, Taani kuningas, Vasall, Wilhelm von Hohenzollern, ..., Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, 1520. aastad, 1530. aastad, 1540. aastad. Laienda indeks (6 rohkem) »
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg · Albrecht von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
16. sajand Eestis ja Gotthard Kettler · Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler ·
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
16. sajand Eestis ja Jagelloonid · Albrecht von Hohenzollern ja Jagelloonid ·
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
16. sajand Eestis ja Johann Albrecht I · Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht I ·
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
16. sajand Eestis ja Katekismus · Albrecht von Hohenzollern ja Katekismus ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
16. sajand Eestis ja Koadjuutorivaenus · Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
16. sajand Eestis ja Liivi sõda · Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
16. sajand Eestis ja Liivimaa · Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
16. sajand Eestis ja Liivimaa maapäev · Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa maapäev ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister · Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister ·
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
16. sajand Eestis ja Martin Luther · Albrecht von Hohenzollern ja Martin Luther ·
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
16. sajand Eestis ja Mecklenburgi valitsejate loend · Albrecht von Hohenzollern ja Mecklenburgi valitsejate loend ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
16. sajand Eestis ja Moskva suurvürstiriik · Albrecht von Hohenzollern ja Moskva suurvürstiriik ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
16. sajand Eestis ja Põhja-Eesti · Albrecht von Hohenzollern ja Põhja-Eesti ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
16. sajand Eestis ja Poola · Albrecht von Hohenzollern ja Poola ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
16. sajand Eestis ja Poola kuningas · Albrecht von Hohenzollern ja Poola kuningas ·
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
16. sajand Eestis ja Posvoli leping · Albrecht von Hohenzollern ja Posvoli leping ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
16. sajand Eestis ja Preisimaa · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
16. sajand Eestis ja Preisimaa hertsog · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
16. sajand Eestis ja Riia peapiiskop · Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
16. sajand Eestis ja Riigivürst · Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
16. sajand Eestis ja Saksa ordu · Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma keiser · Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma riik · Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
16. sajand Eestis ja Smolensk · Albrecht von Hohenzollern ja Smolensk ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
16. sajand Eestis ja Taani · Albrecht von Hohenzollern ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
16. sajand Eestis ja Taani kuningas · Albrecht von Hohenzollern ja Taani kuningas ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
16. sajand Eestis ja Vasall · Albrecht von Hohenzollern ja Vasall ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
16. sajand Eestis ja Wilhelm von Hohenzollern · Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
16. sajand Eestis ja Wolter von Plettenberg · Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
16. sajand Eestis ja Zygmunt I · Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt I ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
16. sajand Eestis ja Zygmunt II August · Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt II August ·
1520. aastad
1520.
1520. aastad ja 16. sajand Eestis · 1520. aastad ja Albrecht von Hohenzollern ·
1530. aastad
1530.
1530. aastad ja 16. sajand Eestis · 1530. aastad ja Albrecht von Hohenzollern ·
1540. aastad
1540.
1540. aastad ja 16. sajand Eestis · 1540. aastad ja Albrecht von Hohenzollern ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern ühist
- Millised on sarnasused 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern
Võrdlus 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern
16. sajand Eestis on 349 suhted, samas Albrecht von Hohenzollern 183. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 6.77% = 36 / (349 + 183).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: