Sarnasusi 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg
16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Erik XIV, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Johann Albrecht I, Katoliiklus, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kuramaa hertsog, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lublini unioon, Magnus, Mecklenburgi valitsejate loend, Moskva tsaaririik, Pärnu, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Połack, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa hertsog, Rõngu vasallilinnus, Riia, Riia peapiiskop, Rootsi kuningas, Taani kuningas, Tartu piiskopkond, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern · Albrecht von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
16. sajand Eestis ja Erik XIV · Christoph von Mecklenburg ja Erik XIV ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
16. sajand Eestis ja Gotthard Kettler · Christoph von Mecklenburg ja Gotthard Kettler ·
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
16. sajand Eestis ja Gustav I Vasa · Christoph von Mecklenburg ja Gustav I Vasa ·
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
16. sajand Eestis ja Johann Albrecht I · Christoph von Mecklenburg ja Johann Albrecht I ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
16. sajand Eestis ja Katoliiklus · Christoph von Mecklenburg ja Katoliiklus ·
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
16. sajand Eestis ja Koadjuutor · Christoph von Mecklenburg ja Koadjuutor ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
16. sajand Eestis ja Koadjuutorivaenus · Christoph von Mecklenburg ja Koadjuutorivaenus ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsog · Christoph von Mecklenburg ja Kuramaa hertsog ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
16. sajand Eestis ja Liivi sõda · Christoph von Mecklenburg ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Christoph von Mecklenburg ja Liivimaa ordu ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
16. sajand Eestis ja Lublini unioon · Christoph von Mecklenburg ja Lublini unioon ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
16. sajand Eestis ja Magnus · Christoph von Mecklenburg ja Magnus ·
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
16. sajand Eestis ja Mecklenburgi valitsejate loend · Christoph von Mecklenburg ja Mecklenburgi valitsejate loend ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
16. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Christoph von Mecklenburg ja Moskva tsaaririik ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Pärnu · Christoph von Mecklenburg ja Pärnu ·
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
16. sajand Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Christoph von Mecklenburg ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Połack · Christoph von Mecklenburg ja Połack ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
16. sajand Eestis ja Poola kuningas · Christoph von Mecklenburg ja Poola kuningas ·
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
16. sajand Eestis ja Posvoli leping · Christoph von Mecklenburg ja Posvoli leping ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
16. sajand Eestis ja Preisimaa hertsog · Christoph von Mecklenburg ja Preisimaa hertsog ·
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
16. sajand Eestis ja Rõngu vasallilinnus · Christoph von Mecklenburg ja Rõngu vasallilinnus ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
16. sajand Eestis ja Riia · Christoph von Mecklenburg ja Riia ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
16. sajand Eestis ja Riia peapiiskop · Christoph von Mecklenburg ja Riia peapiiskop ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
16. sajand Eestis ja Rootsi kuningas · Christoph von Mecklenburg ja Rootsi kuningas ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
16. sajand Eestis ja Taani kuningas · Christoph von Mecklenburg ja Taani kuningas ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
16. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond · Christoph von Mecklenburg ja Tartu piiskopkond ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
16. sajand Eestis ja Wilhelm von Hohenzollern · Christoph von Mecklenburg ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
16. sajand Eestis ja Zygmunt II August · Christoph von Mecklenburg ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg ühist
- Millised on sarnasused 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg
Võrdlus 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg
16. sajand Eestis on 349 suhted, samas Christoph von Mecklenburg 85. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 6.68% = 29 / (349 + 85).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: