Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu

16. sajand Eestis vs. Vana-Pärnu

16. Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Sarnasusi 16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu

16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti keskaeg, Haapsalu, Karl IX, Liivimaa ordu, Linn, Pärnu, Pärnu ajalugu, Reformatsioon, Saare-Lääne piiskopkond, Zygmunt III Waza, 28. november.

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

16. sajand Eestis ja Eesti keskaeg · Eesti keskaeg ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

16. sajand Eestis ja Haapsalu · Haapsalu ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

16. sajand Eestis ja Karl IX · Karl IX ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

16. sajand Eestis ja Linn · Linn ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

16. sajand Eestis ja Pärnu · Pärnu ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

16. sajand Eestis ja Pärnu ajalugu · Pärnu ajalugu ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

16. sajand Eestis ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

16. sajand Eestis ja Zygmunt III Waza · Vana-Pärnu ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

28. november

28.

16. sajand Eestis ja 28. november · 28. november ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu

16. sajand Eestis on 349 suhted, samas Vana-Pärnu 32. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 2.89% = 11 / (349 + 32).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »