Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 17. sajand Eestis ja Põhjasõda
17. sajand Eestis ja Põhjasõda on 51 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, August II, Baltimaad, Blekinge, Bohuslän, Daugava, Eestimaa kubermang, Frederik IV, Haapsalu, Halland, Härjedalen, Hiiumaa, Ingeri, Jämtland, Johann Reinhold von Patkul, Karjala, Karl XI, Karl XII, Katoliiklus, Kuramaa hertsogiriik, Läänemeri, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa rüütelkond, Luterlus, Moskva tsaaririik, Narva, Norra, Nyen, ..., Ojamaa, Pärnu, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, Poola kuningas, Rootsi, Roskilde rahu, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saksimaa kuurvürst, Skåne maakond, Stolbovo rahu, Taani, Tallinn, Tartu, Vana-Liivimaa, Viiburi, Wismar, 16. sajand, 17. sajand. Laienda indeks (21 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
17. sajand Eestis ja Alūksne · Alūksne ja Põhjasõda ·
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
17. sajand Eestis ja August II · August II ja Põhjasõda ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
17. sajand Eestis ja Baltimaad · Baltimaad ja Põhjasõda ·
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
17. sajand Eestis ja Blekinge · Blekinge ja Põhjasõda ·
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
17. sajand Eestis ja Bohuslän · Bohuslän ja Põhjasõda ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
17. sajand Eestis ja Daugava · Daugava ja Põhjasõda ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
17. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Põhjasõda ·
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
17. sajand Eestis ja Frederik IV · Frederik IV ja Põhjasõda ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
17. sajand Eestis ja Haapsalu · Haapsalu ja Põhjasõda ·
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
17. sajand Eestis ja Halland · Halland ja Põhjasõda ·
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
17. sajand Eestis ja Härjedalen · Härjedalen ja Põhjasõda ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
17. sajand Eestis ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Põhjasõda ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
17. sajand Eestis ja Ingeri · Ingeri ja Põhjasõda ·
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
17. sajand Eestis ja Jämtland · Jämtland ja Põhjasõda ·
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
17. sajand Eestis ja Johann Reinhold von Patkul · Johann Reinhold von Patkul ja Põhjasõda ·
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
17. sajand Eestis ja Karjala · Karjala ja Põhjasõda ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
17. sajand Eestis ja Karl XI · Karl XI ja Põhjasõda ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
17. sajand Eestis ja Karl XII · Karl XII ja Põhjasõda ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
17. sajand Eestis ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Põhjasõda ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
17. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Põhjasõda ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
17. sajand Eestis ja Läänemeri · Läänemeri ja Põhjasõda ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
17. sajand Eestis ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Põhjasõda ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
17. sajand Eestis ja Liivimaa · Liivimaa ja Põhjasõda ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
17. sajand Eestis ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Põhjasõda ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
17. sajand Eestis ja Liivimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
17. sajand Eestis ja Luterlus · Luterlus ja Põhjasõda ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
17. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Põhjasõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
17. sajand Eestis ja Narva · Narva ja Põhjasõda ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
17. sajand Eestis ja Norra · Norra ja Põhjasõda ·
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
17. sajand Eestis ja Nyen · Nyen ja Põhjasõda ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
17. sajand Eestis ja Ojamaa · Ojamaa ja Põhjasõda ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
17. sajand Eestis ja Pärnu · Pärnu ja Põhjasõda ·
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
17. sajand Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Põhjamaade seitsmeaastane sõda ja Põhjasõda ·
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
17. sajand Eestis ja Põhjasõda Eesti alal · Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
17. sajand Eestis ja Peeter I · Põhjasõda ja Peeter I ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
17. sajand Eestis ja Poola kuningas · Põhjasõda ja Poola kuningas ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
17. sajand Eestis ja Rootsi · Põhjasõda ja Rootsi ·
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.
17. sajand Eestis ja Roskilde rahu · Põhjasõda ja Roskilde rahu ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
17. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Põhjasõda ja Rzeczpospolita ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
17. sajand Eestis ja Saaremaa · Põhjasõda ja Saaremaa ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
17. sajand Eestis ja Saksimaa kuurvürst · Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürst ·
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
17. sajand Eestis ja Skåne maakond · Põhjasõda ja Skåne maakond ·
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
17. sajand Eestis ja Stolbovo rahu · Põhjasõda ja Stolbovo rahu ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
17. sajand Eestis ja Taani · Põhjasõda ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
17. sajand Eestis ja Tallinn · Põhjasõda ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
17. sajand Eestis ja Tartu · Põhjasõda ja Tartu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
17. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Põhjasõda ja Vana-Liivimaa ·
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
17. sajand Eestis ja Viiburi · Põhjasõda ja Viiburi ·
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
17. sajand Eestis ja Wismar · Põhjasõda ja Wismar ·
16. sajand
16.
16. sajand ja 17. sajand Eestis · 16. sajand ja Põhjasõda ·
17. sajand
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 17. sajand Eestis ja Põhjasõda ühist
- Millised on sarnasused 17. sajand Eestis ja Põhjasõda
Võrdlus 17. sajand Eestis ja Põhjasõda
17. sajand Eestis on 265 suhted, samas Põhjasõda 322. Kuna neil ühist 51, Jaccard indeks on 8.69% = 51 / (265 + 322).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 17. sajand Eestis ja Põhjasõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
