Sisukord
249 suhted: Aadlimarssal, Abitegu, Adrakohus, Adramaa, Adramaarevisjon, Alamkorrakohus, Alutaguse kihelkond, Anton thor Helle, Armukiri, Asehalduskord, Asenduskodu, Assignaat, August II, Autonoomia, Ääsmäe mõis, Balti erikord, Balti kubermangud, Baltimaad, Baltisakslased, Berend Johann von Uexküll (1762–1827), Boriss Šeremetev, Eberhard Gutsleff, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Kirjandus, Eesti maaelu entsüklopeedia, Eesti põllumajandus, Eesti uusaeg, Eesti varauusaeg, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Erastvere lahing, George Browne, Harilik hernes, Harilik humal, Harilik lina, Harju kreis, Harjumaa, Harkader, Hõlmader, Heinrich Gutsleff, Hernhuutlus, Hingeloendus, Hummuli lahing, Ikaldus, ... Laienda indeks (199 rohkem) »
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Vaata 18. sajand Eestis ja Aadlimarssal
Abitegu
Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest.
Vaata 18. sajand Eestis ja Abitegu
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Vaata 18. sajand Eestis ja Adrakohus
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Adramaa
Adramaarevisjon
Adramaarevisjon (ka adrarevisjon) oli adramaade loendus (revisjon), millega määrati kindlaks maavalduse, võimalike tulude ja riigimaksude suurus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Adramaarevisjon
Alamkorrakohus
Alamkorrakohus ehk alamraspraava oli aastatel 1784–1796 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus maakonna tasemel olnud esimese astme kohus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Alamkorrakohus
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata 18. sajand Eestis ja Alutaguse kihelkond
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Vaata 18. sajand Eestis ja Anton thor Helle
Armukiri
Armukiri on ürik, millega valitseja või paavst annab mingi õiguse.
Vaata 18. sajand Eestis ja Armukiri
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Vaata 18. sajand Eestis ja Asehalduskord
Asenduskodu
* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.
Vaata 18. sajand Eestis ja Asenduskodu
Assignaat
Assignaat aastast 1792: 400 livreed Assignaat on Prantsuse revolutsiooni aegne paberraha.
Vaata 18. sajand Eestis ja Assignaat
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata 18. sajand Eestis ja August II
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata 18. sajand Eestis ja Autonoomia
Ääsmäe mõis
Ääsmäe mõisa peahoone Ääsmäe mõis (saksa keeles Essemäggi) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Ääsmäe mõis
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Balti erikord
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata 18. sajand Eestis ja Balti kubermangud
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata 18. sajand Eestis ja Baltimaad
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata 18. sajand Eestis ja Baltisakslased
Berend Johann von Uexküll (1762–1827)
Berend Johann von Uexküll (барон Борис Васильевич Икскуль; 12. oktoober (vkj 1. oktoober) 1762 Tallinn – 11. mai (vkj 29. aprill) 1827 Haimre mõis) oli Eestimaa poliitik.
Vaata 18. sajand Eestis ja Berend Johann von Uexküll (1762–1827)
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.
Vaata 18. sajand Eestis ja Boriss Šeremetev
Eberhard Gutsleff
Eberhard Gutsleff (umbes 1690 Tallinn – 21. jaanuar 1749 Peterburi) oli Eesti vaimulik ja pietistlik kirjamees.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eberhard Gutsleff
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eesti Kirjandus
Eesti maaelu entsüklopeedia
"Eesti maaelu entsüklopeedia" (lühend: EME) on kaheköiteline maaeluteemaline entsüklopeediline teatmeteos, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eesti maaelu entsüklopeedia
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eesti põllumajandus
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eesti uusaeg
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eesti varauusaeg
Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa Maapäev
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata 18. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Erastvere lahing
Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Erastvere lahing
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Vaata 18. sajand Eestis ja George Browne
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata 18. sajand Eestis ja Harilik hernes
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Vaata 18. sajand Eestis ja Harilik humal
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Vaata 18. sajand Eestis ja Harilik lina
Harju kreis
Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.
Vaata 18. sajand Eestis ja Harju kreis
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Harjumaa
Harkader
Harkader on künnitööriist, millel on suur kaheharuline künnipuu koos mulda pöörava lusikaga.
Vaata 18. sajand Eestis ja Harkader
Hõlmader
Hõlmader on laia rauast hõlmaga künniriist, mis pöörab mullakamara täiesti ümber.
Vaata 18. sajand Eestis ja Hõlmader
Heinrich Gutsleff
Heinrich Gutsleff (1680 Tallinn – 26. märts/15. märts 1747 Kullamaa) oli baltisaksa pietistlik kirjamees ja kirikuõpetaja.
Vaata 18. sajand Eestis ja Heinrich Gutsleff
Hernhuutlus
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.
Vaata 18. sajand Eestis ja Hernhuutlus
Hingeloendus
Hingeloendus ehk hingerevisjon oli maksualuste elanike (neid nimetati revisjonihingedeks) loendus Venemaa keisririigis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Hingeloendus
Hummuli lahing
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Hummuli lahing
Ikaldus
Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.
Vaata 18. sajand Eestis ja Ikaldus
Ivan VI
Ivan VI. Lavrenti Serjakovi gravüür Ivan VI ema süles Ivan VI (Иоанн Антонович; 23. august (12. august vkj) 1740 – 16. juuli (5. juuli vkj) 1764) oli Venemaa keiser aastatel 1740–1741.
Vaata 18. sajand Eestis ja Ivan VI
Jüri kogudus
EELK Jüri kogudus on luterlik kogudus Jüris.
Vaata 18. sajand Eestis ja Jüri kogudus
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata 18. sajand Eestis ja Juliuse kalender
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kaer
Kandle mõis
Kandle mõis (saksa keeles Kandel) oli Kavastu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kandle mõis
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kanep
Kapsas
Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kapsas
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata 18. sajand Eestis ja Karl XII
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kartul
Karuäke
Karuäke Rootsis Karuäke on mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.
Vaata 18. sajand Eestis ja Karuäke
Kasaritsa
Kasaritsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kasaritsa
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata 18. sajand Eestis ja Katariina II
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata 18. sajand Eestis ja Katekismus
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Vaata 18. sajand Eestis ja Katk Põhjasõja ajal
Kärevere mõis
Kärevere mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kärevere mõis
Köstrikool
Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.
Vaata 18. sajand Eestis ja Köstrikool
Külakool
Kalbu külakooli hoone. Külakool on 17.
Vaata 18. sajand Eestis ja Külakool
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Vaata 18. sajand Eestis ja Keiser
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kihelkond
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kihelkonnakool
Kink
Kink on madala kuni keskmise kõrgusega (tavaliselt 10–25 m) ümara kujuga küngas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kink
Kinnistu
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kinnistu
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kodukariõigus
Kolmeväljasüsteem
Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kolmeväljasüsteem
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kreisikohus
Kroonupalat
Kroonupalat (vene keeles казённая палата) oli aastatel 1775–1917 Venemaa keisririigi Rahandusministeeriumi kubermanguasutus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kroonupalat
Kubermang
Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kubermang
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Kuressaare kreis
Laeva mõis
Laeva mõis (saksa keeles Laiwa) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Laeva mõis
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata 18. sajand Eestis ja Lääne kreis
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Läänemaa
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata 18. sajand Eestis ja Läänemereprovintsid
Lääts
Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.
Vaata 18. sajand Eestis ja Lääts
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Liivimaa
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata 18. sajand Eestis ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata 18. sajand Eestis ja Liivimaa kubermang
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Vaata 18. sajand Eestis ja Liivimaa maanõunik
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata 18. sajand Eestis ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Vaata 18. sajand Eestis ja Loomakasvatus
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Vaata 18. sajand Eestis ja Maakonnalinn
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Vaata 18. sajand Eestis ja Maamarssal
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Vaata 18. sajand Eestis ja Maapäev (rüütelkond)
Manufaktuur
Manufaktuur (manufacturus ladina k - käsitsi tehtavKõiv, M., Raudkivi, P., Keskaeg, 1996. Avita, Tallinn, lk 201-202 oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Inglise keeles kasutatakse väljendit putting-out system.
Vaata 18. sajand Eestis ja Manufaktuur
Mardipäev
Saksamaal 1948. aastal Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.
Vaata 18. sajand Eestis ja Mardipäev
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Mõis
Mõisakool
Mõisakool (luteri usu mõisakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Mõisakool
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Mõniste
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata 18. sajand Eestis ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata 18. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik
Naeris
Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Vaata 18. sajand Eestis ja Naeris
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 18. sajand Eestis ja Narva
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata 18. sajand Eestis ja Narva lahing (1700)
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Vaata 18. sajand Eestis ja Näljahäda
Nekrut
Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.
Vaata 18. sajand Eestis ja Nekrut
Nikolaus Ludwig von Zinzendorf
Nikolaus Ludwig von Zinzendorf (26. mai 1700 – 9. mai 1760) oli herrnhuti vennastekoguduse looja.
Vaata 18. sajand Eestis ja Nikolaus Ludwig von Zinzendorf
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata 18. sajand Eestis ja Nisu
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata 18. sajand Eestis ja Oder
Otto Friedrich von Stackelberg
Otto Friedrich von Stackelberg (25. august 1731 – 13. juuli 1802 Roosna-Alliku mõis) oli Eestimaa aadlik, vabahärra.
Vaata 18. sajand Eestis ja Otto Friedrich von Stackelberg
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata 18. sajand Eestis ja Paide kreis
Pajaka mõis
Renoveeritud Pajaka mõisa peahoone Renoveeritud Pajaka mõisa abihoone Renoveeritud Pajaka mõisa ait Pajaka mõis (saksa keeles Pajak) oli eramõis Nissi kihelkonnas (vaadatud 25.03.2016) Harjumaal, tänapäeva Pajaka küla lähedal Märjamaa vallas Rapla maakonnas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pajaka mõis
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Paldiski
Paldiski kreis
Paldiski kreis (saksa keeles Der Baltischport(i)sche Kreis, vene keeles Балтийский порт; Балтийско-Портский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata 18. sajand Eestis ja Paldiski kreis
Pant
Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pant
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pastor
Patent (õigusakt)
Patent oli Liivimaa ja Kuramaa kubermangus 18.
Vaata 18. sajand Eestis ja Patent (õigusakt)
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata 18. sajand Eestis ja Paul I
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pärisorjus
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pärnu kreis
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pärnu maakond
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pärnumaa
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata 18. sajand Eestis ja Põhjasõda
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata 18. sajand Eestis ja Põhjasõda Eesti alal
Põltsamaa mõis
Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Põltsamaa mõis
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Vaata 18. sajand Eestis ja Põud
Pearahamaks
Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pearahamaks
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata 18. sajand Eestis ja Peeter I
Peter von Löwis of Menar
Saka mõisa häärber Peter Frommhold von Löwis of Menar (9. veebruar 1768 (vkj) – 28. november (vkj) 1829 Saka) oli baltisaksa päritolu põllumees ja mõisaomanik.
Vaata 18. sajand Eestis ja Peter von Löwis of Menar
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata 18. sajand Eestis ja Peterburi
Pietism
Pietism (ladina sõnast pietas 'vagadus, jumalakartlikkus') oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.–19.
Vaata 18. sajand Eestis ja Pietism
Politseivalitsus (Venemaa)
Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782.
Vaata 18. sajand Eestis ja Politseivalitsus (Venemaa)
Poltava lahing
Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
Vaata 18. sajand Eestis ja Poltava lahing
Prokurör
Peaprokurör Robert H. Jackson Nürnbergi protsessi kõnepuldis Prokurör ehk süüdistaja on riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab riikliku süüdistuse kohtus kriminaalasja arutamisel.
Vaata 18. sajand Eestis ja Prokurör
Puurmani mõis
Mõisa peahoone (2008) Peahoone pargi poolt (2015) Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Puurmani mõis
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata 18. sajand Eestis ja Raad
Rava mõis
Rava mõis (saksa keeles Rawaküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Rava mõis
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Vaata 18. sajand Eestis ja Räpina
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Räpina mõis
Räpina paberivabrik
Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.
Vaata 18. sajand Eestis ja Räpina paberivabrik
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Rõuge
Revalsche Wöchentliche Nachrichten
Reval(i)sche Wöchentliche Nachrichten oli ajaleht, mis ilmus 1772–1852 Tallinnas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Revalsche Wöchentliche Nachrichten
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata 18. sajand Eestis ja Riia
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Riia asehaldurkond
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O.
Vaata 18. sajand Eestis ja Riia kreis
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Vaata 18. sajand Eestis ja Riia kubermang
Roosna-Alliku mõis
Kunagise Roosna-Alliku mõisa härrastemaja Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Roosna-Alliku mõis
Roseni deklaratsioon
Roseni deklaratsioon oli 1739.
Vaata 18. sajand Eestis ja Roseni deklaratsioon
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata 18. sajand Eestis ja Rukis
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata 18. sajand Eestis ja Rzeczpospolita
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata 18. sajand Eestis ja Saaremaa
Saaremaa lahing (1719)
Saaremaa lahing (teistes keeltes kasutatakse lahingu nimetamisel Saaremaa varasemat nimetus Ösel, näiteks saksa keeles Seeschlacht bei Ösel) oli Põhjasõja-aegne merelahing Vene tsaaririigi ja Rootsi laevastike vahel, mis toimus 24.
Vaata 18. sajand Eestis ja Saaremaa lahing (1719)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Saksamaa
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Vaata 18. sajand Eestis ja Sõnnik
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata 18. sajand Eestis ja Seisus
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata 18. sajand Eestis ja Sulev Vahtre
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata 18. sajand Eestis ja Suur reduktsioon
Suvivili
Suvivili on teravili, mis külvatakse maha kevadel ja annab saaki külvamise aastal (vegetatsiooniperioodi jooksul).
Vaata 18. sajand Eestis ja Suvivili
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tallinna asehaldurkond
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tallinna kreis
Tallinna kubermang
Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tallinna kubermang
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Talurahvakool
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tartu kreis
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tartu maakond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tartumaa
Tatar
Tatar (Fagopyrum Mill.) on taimeperekond tatraliste sugukonnas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tatar
Tünder
Tünder on vanaaegne mahuühik.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tünder
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata 18. sajand Eestis ja Teoorjus
Teraviljakasvatus
Teraviljakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb teraviljade kasvatamisega.
Vaata 18. sajand Eestis ja Teraviljakasvatus
Tsunft
Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.
Vaata 18. sajand Eestis ja Tsunft
Uba
Aedoja seemned ehk oad põldoa kaunad Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme.
Vaata 18. sajand Eestis ja Uba
Ukaas
Näide ukaasist (2008) Ukaas on Venemaa presidendi, tsaari või riigivõimuorgani välja antud õigusakt või korraldus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Ukaas
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Vaata 18. sajand Eestis ja Uusaeg
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata 18. sajand Eestis ja Uusikaupunki rahu
Vaestemaja
Vaestemajas Vaestemaja oli hooldusasutus, mis rajati vanasti puudustkannatavatele vanuritele ja teistele töövõimetutele inimestele.
Vaata 18. sajand Eestis ja Vaestemaja
Vakuraamat
Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Vaata 18. sajand Eestis ja Vakuraamat
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata 18. sajand Eestis ja Valga kreis
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Valga maakond
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Vaata 18. sajand Eestis ja Vallakohus
Vana-Vigala mõis
Mõisa häärber (2015) Vana-Vigala mõis (saksa keeles Schloß Fickel) oli mõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Vana-Vigala mõis
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata 18. sajand Eestis ja Väetis
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Vaata 18. sajand Eestis ja Võhandu jõgi
Võidukaar
Arc de Triomphe Pariisis Võidukaar ehk triumfikaar ehk triumfivärav on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein.
Vaata 18. sajand Eestis ja Võidukaar
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata 18. sajand Eestis ja Võnnu kreis
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata 18. sajand Eestis ja Võru
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata 18. sajand Eestis ja Võru kreis
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Võru maakond
Võru mõis
Võru mõis (saksa keeles Werrohof) oli riigimõis, kuni 1784.
Vaata 18. sajand Eestis ja Võru mõis
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata 18. sajand Eestis ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata 18. sajand Eestis ja Venemaa Keisririik
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Vaata 18. sajand Eestis ja Viljandi kreis
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Vaata 18. sajand Eestis ja Viljandi maakond
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Vaata 18. sajand Eestis ja Viru kreis
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata 18. sajand Eestis ja Volmari kreis
15. juuli
15.
Vaata 18. sajand Eestis ja 15. juuli
17. sajand Eestis
17.
Vaata 18. sajand Eestis ja 17. sajand Eestis
1700
1700.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1700
1701
1701.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1701
1702
1702.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1702
1704
1704.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1704
1709
1709.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1709
1710
1710.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1710
1712
1712.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1712
1715
1715.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1715
1716
1716.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1716
1719
1719.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1719
1721
1721.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1721
1725
1725.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1725
1726
1726.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1726
1730
1730.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1730
1731
1731.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1731
1732
1732.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1732
1736
1736.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1736
1738
1738.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1738
1739
1739.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1739
1744
1744.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1744
1746
1746.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1746
1748
1748.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1748
1749
1749.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1749
1750
1750.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1750
1756
1756.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1756
1757
1757.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1757
1758
1758.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1758
1764
1764.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1764
1765
1765.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1765
1766
1766.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1766
1773
1773.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1773
1774
1774.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1774
1775
1775.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1775
1782
1782.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1782
1783
1783.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1783
1784
1784.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1784
1785
1785.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1785
1786
1786.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1786
1787
1787.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1787
1788
1788.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1788
1789
1789.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1789
1790
1790.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1790
1794
1794.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1794
1795
1795.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1795
1797
1797.
Vaata 18. sajand Eestis ja 1797
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata 18. sajand Eestis ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata 18. sajand Eestis ja 19. sajand
19. sajand Eestis
19.
Vaata 18. sajand Eestis ja 19. sajand Eestis
20. juuni
20.
Vaata 18. sajand Eestis ja 20. juuni
23. veebruar
23.
Vaata 18. sajand Eestis ja 23. veebruar
3. mai
3.
Vaata 18. sajand Eestis ja 3. mai
4. juuni
4.
Vaata 18. sajand Eestis ja 4. juuni
5. juuli
5.
Vaata 18. sajand Eestis ja 5. juuli
5. juuni
5.
Vaata 18. sajand Eestis ja 5. juuni
, Ivan VI, Jüri kogudus, Juliuse kalender, Kaer, Kandle mõis, Kanep, Kapsas, Karl XII, Kartul, Karuäke, Kasaritsa, Katariina II, Katekismus, Katk Põhjasõja ajal, Kärevere mõis, Köstrikool, Külakool, Keiser, Kihelkond, Kihelkonnakool, Kink, Kinnistu, Kodukariõigus, Kolmeväljasüsteem, Kreisikohus, Kroonupalat, Kubermang, Kuressaare kreis, Laeva mõis, Lääne kreis, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Lääts, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Loomakasvatus, Maakonnalinn, Maamarssal, Maapäev (rüütelkond), Manufaktuur, Mardipäev, Mõis, Mõisakool, Mõniste, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Naeris, Narva, Narva lahing (1700), Näljahäda, Nekrut, Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, Nisu, Oder, Otto Friedrich von Stackelberg, Paide kreis, Pajaka mõis, Paldiski, Paldiski kreis, Pant, Pastor, Patent (õigusakt), Paul I, Pärisorjus, Pärnu kreis, Pärnu maakond, Pärnumaa, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa mõis, Põud, Pearahamaks, Peeter I, Peter von Löwis of Menar, Peterburi, Pietism, Politseivalitsus (Venemaa), Poltava lahing, Prokurör, Puurmani mõis, Raad, Rava mõis, Räpina, Räpina mõis, Räpina paberivabrik, Rõuge, Revalsche Wöchentliche Nachrichten, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia kubermang, Roosna-Alliku mõis, Roseni deklaratsioon, Rukis, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa lahing (1719), Saksamaa, Sõnnik, Seisus, Sulev Vahtre, Suur reduktsioon, Suvivili, Tallinna asehaldurkond, Tallinna kreis, Tallinna kubermang, Talurahvakool, Tartu kreis, Tartu maakond, Tartumaa, Tatar, Tünder, Teoorjus, Teraviljakasvatus, Tsunft, Uba, Ukaas, Uusaeg, Uusikaupunki rahu, Vaestemaja, Vakuraamat, Valga kreis, Valga maakond, Vallakohus, Vana-Vigala mõis, Väetis, Võhandu jõgi, Võidukaar, Võnnu kreis, Võru, Võru kreis, Võru maakond, Võru mõis, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Viljandi kreis, Viljandi maakond, Viru kreis, Volmari kreis, 15. juuli, 17. sajand Eestis, 1700, 1701, 1702, 1704, 1709, 1710, 1712, 1715, 1716, 1719, 1721, 1725, 1726, 1730, 1731, 1732, 1736, 1738, 1739, 1744, 1746, 1748, 1749, 1750, 1756, 1757, 1758, 1764, 1765, 1766, 1773, 1774, 1775, 1782, 1783, 1784, 1785, 1786, 1787, 1788, 1789, 1790, 1794, 1795, 1797, 18. sajand, 19. sajand, 19. sajand Eestis, 20. juuni, 23. veebruar, 3. mai, 4. juuni, 5. juuli, 5. juuni.