Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aino Ackté, Alexander Graham Bell, Alvin Kraenzlein, Balti kubermangud, Carl Robert Jakobson, Eesti, Georg Lurich, Karl Ernst von Baer, Maailmanäitus, Marie d'Agoult, Mihhail Bakunin, Olav Duun, Osariik (USA), Otepää kirikumõis, Paldiski merekool, Paula Modersohn-Becker, Põllumajandusnäitus, Pennsylvania, Philadelphia, Pjotr Kontšalovski, Ristirahwa Pühhapäwa Leht, Rong, Tartu, Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Telefon, Viljandi Eesti Põllumeeste Selts, Viru Eesti Selts Kalevipoeg, 1. juuli, 12. detsember, 2. oktoober, 2. september, 21. november, 21. veebruar, 22. aprill, 24. aprill, 25. juuni, 28. november, 29. veebruar, 5. märts, 6. juuni, 6. veebruar, 7. august, 8. veebruar.
Aino Ackté
thumb Aino Ackté (Pariisi-aastateni Achté; 24. aprill 1876 Helsingi – 8. august 1944 Vihti) oli esimene soomlasest rahvusvaheline ooperitäht ja soome ooperi teerajaja.
Uus!!: 1876 ja Aino Ackté · Näe rohkem »
Alexander Graham Bell
Alexander Graham Bell (3. märts 1847 Edinburgh – 2. august 1922 Beinn Bhreagh, Nova Scotia, Kanada) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja.
Uus!!: 1876 ja Alexander Graham Bell · Näe rohkem »
Alvin Kraenzlein
Alvin Kraenzlein (1900) Alvin Christian Kraenzlein (12. detsember 1876 Milwaukee – 6. jaanuar 1928 oli USA kergejõustiklane, kes võitis 1900. aasta suveolümpiamängudel neli individuaalset esikohta (selle eest anti hõbemedalid): 60 meetri jooksus (7,0; maailmarekord), kaugushüppes (7.185; 15. juuli; olümpiarekord; hooaja 3. tulemus) ning 110 (15,4; olümpiarekord) ja 200 meetri tõkkejooksus (25,4; 16. juuli). See on seniajani jäänud kergejõustiklaste rekordsaavutuseks ühtede olümpiamängude raames. Kõik võidud leidsid aset kolme päeva sees. Kraenzlein on tänapäevase tõkkejooksutehnika isa. Kraenzleini vanemad emigreerusid Austriast USA-sse ja asusid elama Milwaukeesse. Mõnedel andmetel sündis Kraenzlein Austrias. Juba poisina paistis ta ümbruskonnas silma kiire jooksuga. Ta oli mitmekülgne sportlane. Keskkoolis võitis ta kord ühel võistlusel seitse ala. Esimesel Wusconsini osariigi keskkoolide vahelisel kergejõustikuvõistlusel 1895 võitis Kraenzlein (Milwaukee East Division) 100 meetri jooksu, kõrgete tõketega tõkkejooksu, madalate tõketega tõkkejooksu, kaugushüppe ja kuulitõuke. Kraenzlein astus 1895 Wisconsini ülikooli. Tema esimene suurem tiitlivõistlus oli Ameerika Ülikoolide Assotsiatsiooni (AAU) rahvuslike meistrivõistluste 220 jardi tõkkejooks 1897, mille ta võitis (25,0; sirge rada). Sama aasta septembris läks ta üle Pennsylvania ülikooli hambaarstiks õppima. Ta võitis AAU rahvuslikel meistrivõistlustel 1898. ja 1899. aastal 120 (15,6 ja 15,8) ja 220 jardi tõkkejooksu (25,6 ja 26,2) ning 1899. aasta meistrivõistlustel ka kaugushüppe (23–5). Pennsylvania ülikooli eest võisteldes võitis ta IC4A (Intercollegiate Association of Amateur Athletes of America) meistrivõistlused mõlemas tõkkejooksus kolmel järjestikusel aastal 1898–1900. Ta võitis 1898 IC4A meistrivõistlused kaugushüppes ning sai 1899. aasta võistlustel 26. mail rekordilised 18 punkti, võites ka 100 jardi jooksu ja tulles kaugushüppes teiseks, mis tõi Pennsylvania ülikooli võistkonnale võidu. Ta võitis 7 USA tiitlivõistlust. 1900 Kraenzlein AAU võistlustel ei osalenud, sest ta valmistus Inglismaal Pariisi olümpiamängudeks. Ta võitis Suurbritannia meistrivõistlused 120 jardi tõkkejooksus ja kaugushüppes. Edasi läks ta olümpiamängudele, kus ta võitis oma neli esikohta. Kraenzlein kasutas tõkkejooksus uudset sirgete jalgade tehnikat. Enne teda lihtsalt hüpati üle tõkete, kuidas osati. Tema töötas välja praeguse tehnika alused: esimene jalg on sirge (see "visatakse" üle tõkke) ja teine jalg on alla kägardatud, kahe tõkke vahele jääb kolm sammu. Ta püstitas kaks maailmarekordit (120 jardi 15,2 Chicagos 18. juunil 1898) tõkkejooksus ja viis maailmarekordit kaugushüppes. 220 jardi maailmarekord jäi ületamata 26 aastaks. Kõik kaugushüpperekordid pärinevad aastast 1899: kolm võistlustelt Penn Relays aprillis (7.40 Philadelphias 29. aprillil, 7.42 ja 7.43 (24-4,50) New Yorgis 26. mail ja kaks IC4A meistrivõistlustelt mais. Kaugushüpperekord jäi 33 aastaks Pennsylvania ülikooli rekordiks. Kraenzleini suur konkurent oli Syracuse’i sportlane Meyer Prinstein (või Myer Prinstein). 1900. aasta Pariisi olümpiamängudel oli tollane maailmarekordiomanik Prinstein pärast kvalifikatsioonivõistlust (tõenäoliselt reedel, (13. juulil) kaugushüppes juhtimas, ent temale kui metodistliku Syracuse'i ülikooli üliõpilasele, nagu ka paljudele teistele USA üliõpilassportlastele anti korraldus pühapäeval mitte võistelda. Ta nõustus sellega, kuigi ta ei olnud kristlane, vaid pigem judaism ja tema sabat oli hoopis laupäeval, mil toimusid kvalifikatsioonivõistlused. Kaugushüppe finaal oli pühapäeval (15. juulil; see kanti viimasel hetkel üle pühapäevale, sest 14. juuli oli Prantsusmaa rahvuspüha. Kraenzlein võitis kaugushüppe, hüpates finaalis Prinsteini kvalifikatsioonivõistluste tulemustest ühe sentimeetri võrra kaugemale. Prinstein, kes sai kvalifikatsioonivõistluste tulemuse põhjal teise koha, olevat olnud Kraenzleinile finaalis võistlemise pärast nii vihane, et hammustas teda näkku. See toimus ilmselt järgmisel päeval pärast finaali (esmaspäeval), kui Prinstein (kes ilmselt eeldas, et ka Kraenzlein ei võistle, sest Kraenzlein olevat seda lubanud) asjast teada said ja nad omavahel rusikavõitluse pidasid. Kumb peale jäi, pole teada. Kui Kraenzlein oma sportlaskarjääri lõpetas, oli ta maailmarekordiomanik 60 meetri jooksus, 110 meetri (15,6 s ja 15,4 s Pariisi olümpiamängudel 14. juunil 1900) ja 120 jardi kõrgete tõketega tõkkejooksus (1901. aastal 15,4 s), 200 meetri ja 220 jardi madalate tõketega tõkkejooksus ning endine maailmarekordiomanik kaugushüppes. Tema 220 jardi tõkkejooksu rekord 23,6 sekundit püsis 26 aastat. Kraenzleini kõnnak olevat olnud voolav, kuid jõuline. Ta olevat tundnud end joostes sama mugavalt kui teised inimesed magades. Pärast Pennsylvania ülikooli lõpetamist 1901 töötas Kraenzlein viis aastat hambaarstina ja pärast seda tegeles põhiliselt treeneritööga. 1910–1913 treenis ta Michigani ülikooli jooksjaid (ja ka jalgpallureid). Seejärel palgati ta 1913 treenima Saksamaa võistkonda 1916. aasta olümpiamängudeks. Mängud lükati sõja tõttu edasi ja Kraenzlein läks USA-sse tagasi. Pärast sõjaväeteenistust oli Kraenzlein 1922. aastani Pennsylvania ülikoolis abitreener. Mõnedel andmetel on ta treeninud ka Kuuba ja õppeasutuse Mercersberg Academy võistkonda. Alvin Kraenzlein suri 1928 südame isheemiatõppe. Ta kanti 1974 USA kergejõustiku auraamatusse (Hall of Fame) ja 1985 USA olümpiamängude auraamatusse.
Uus!!: 1876 ja Alvin Kraenzlein · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: 1876 ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Uus!!: 1876 ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: 1876 ja Eesti · Näe rohkem »
Georg Lurich
Georg Lurich Georg Lurich (22. aprill (vana kalendri järgi 10. aprill) 1876 Väike-Maarja – 22. jaanuar 1920 Venemaa, Armavir) oli üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Hackenschmidti ja Aleksander Abergi kõrval.
Uus!!: 1876 ja Georg Lurich · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: 1876 ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Maailmanäitus
Maailmanäitus (Expo) on mitmes riigis ebaregulaarselt toimuv näitus, kus paljud riigid tutvustavad oma kultuuri ja vaatamisväärsusi.
Uus!!: 1876 ja Maailmanäitus · Näe rohkem »
Marie d'Agoult
Marie Catherine Sophie de Flavigny, vikontess de Flavigny (31. detsember 1805 – 5. märts 1876; abielus krahvinna Marie d'Agoult; kirjanikunimi Daniel Stern) oli kirjanik ja Ferenc Liszti armuke.
Uus!!: 1876 ja Marie d'Agoult · Näe rohkem »
Mihhail Bakunin
Portreefoto Mihhail Bakuninist Mihhail Aleksandrovitš Bakunin (vene keeles Михаил Александрович Бакунин; 18./30. mai 1814 Tveri kubermang – 1. juuli 1876 Bern) oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda peetakse sageli ka anarhismi isaks.
Uus!!: 1876 ja Mihhail Bakunin · Näe rohkem »
Olav Duun
Olav Duun Olav Duun (21. november 1876 Jøa – 13. september 1939 Holmestrand) oli uusnorra keeles kirjutanud Norra kirjanik.
Uus!!: 1876 ja Olav Duun · Näe rohkem »
Osariik (USA)
1959 Osariik on Ameerika Ühendriikides 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: 1876 ja Osariik (USA) · Näe rohkem »
Otepää kirikumõis
Vaade kirikumõisa hoonele. Hoones asub ka Eesti lipu muuseum Otepää pastoraadi hoone ja Jakob Hurda graniitbüst Otepää kirikumõis (saksa keeles Pastorat Odenpäh) oli kirikumõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: 1876 ja Otepää kirikumõis · Näe rohkem »
Paldiski merekool
Paldiski merekool oli aastatel 1875–1915 Paldiskis tegutsenud merekool.
Uus!!: 1876 ja Paldiski merekool · Näe rohkem »
Paula Modersohn-Becker
Paula Modersohn-Becker Paula Modersohn-Becker (sünninimi Minna Hermine Paula Becker; 8. veebruar 1876 Dresden – 21. november 1907 Worpswede) oli saksa maalikunstnik, kes esindas varajast ekspressionismi.
Uus!!: 1876 ja Paula Modersohn-Becker · Näe rohkem »
Põllumajandusnäitus
Põllumajandusnäitus on näitus, mis tutvustab põllumajanduse toodangut, põllumajandusmasinaid, väetisi, põllumajandusloomade tõuge, põllumajandusalase uurimistöö tulemusi ja uusi töövõtteid.
Uus!!: 1876 ja Põllumajandusnäitus · Näe rohkem »
Pennsylvania
Pennsylvania on Ameerika Ühendriikide osariik 1787.
Uus!!: 1876 ja Pennsylvania · Näe rohkem »
Philadelphia
Pennsylvania osariigi asutaja William Penni skulptuur Philadelphia on linn Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis.
Uus!!: 1876 ja Philadelphia · Näe rohkem »
Pjotr Kontšalovski
Pjotr Kontšalovski (21. veebruar (9. veebruar vkj) 1876 Slovjansk – 2. veebruar 1956 Moskva) oli vene maalikunstnik.
Uus!!: 1876 ja Pjotr Kontšalovski · Näe rohkem »
Ristirahwa Pühhapäwa Leht
Ristirahwa Pühhapäwa Leht (kandnud ka nimesid: Ristirahwa Pühapäewa Leht, Ristirahwa Pühapäewa-leht, Ristirahwa Pühapäewaleht) oli aastatel 1875–1919 Tallinnas ilmunud kodurahu propageeriv luterlik ajaleht.
Uus!!: 1876 ja Ristirahwa Pühhapäwa Leht · Näe rohkem »
Rong
Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.
Uus!!: 1876 ja Rong · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: 1876 ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Eesti Põllumeeste Selts
Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim.
Uus!!: 1876 ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »
Telefon
Ketasvalimisega telefon Ericsson Dialog Telefon ehk telefoniaparaat (van kõnetraat) on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses.
Uus!!: 1876 ja Telefon · Näe rohkem »
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts oli Viljandis tegutsenud põllumeesteselts (viimati MTÜ, kustutati 19. juunil 2012).
Uus!!: 1876 ja Viljandi Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »
Viru Eesti Selts Kalevipoeg
Viru Eesti Selts "Kalevipoeg" oli aastatel 1876–1940 Viru- ja Järvamaa haritlasi ja taluperemehi ühendav selts.
Uus!!: 1876 ja Viru Eesti Selts Kalevipoeg · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: 1876 ja 1. juuli · Näe rohkem »
12. detsember
12.
Uus!!: 1876 ja 12. detsember · Näe rohkem »
2. oktoober
2.
Uus!!: 1876 ja 2. oktoober · Näe rohkem »
2. september
2.
Uus!!: 1876 ja 2. september · Näe rohkem »
21. november
21.
Uus!!: 1876 ja 21. november · Näe rohkem »
21. veebruar
21.
Uus!!: 1876 ja 21. veebruar · Näe rohkem »
22. aprill
22.
Uus!!: 1876 ja 22. aprill · Näe rohkem »
24. aprill
24.
Uus!!: 1876 ja 24. aprill · Näe rohkem »
25. juuni
25.
Uus!!: 1876 ja 25. juuni · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: 1876 ja 28. november · Näe rohkem »
29. veebruar
29.
Uus!!: 1876 ja 29. veebruar · Näe rohkem »
5. märts
5.
Uus!!: 1876 ja 5. märts · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: 1876 ja 6. juuni · Näe rohkem »
6. veebruar
6.
Uus!!: 1876 ja 6. veebruar · Näe rohkem »
7. august
7.
Uus!!: 1876 ja 7. august · Näe rohkem »
8. veebruar
8.
Uus!!: 1876 ja 8. veebruar · Näe rohkem »
