Side

455 suhted: A. Le Coq, Abja linavabrik, Abja mõis, Ado Grenzstein, Adolf Theodor Hahn, Agraarühiskond, Aivar Jürgenson, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksander Kivi, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide kodusõda, Ametlik keel, AS Franz Krull, Asjaajamine, Aurik, Ärkamisaeg, Õigeusu abikool, Õigeusu kihelkonnakool, Õigeusu kirik Eestis, Õpetatud Eesti Selts, Balti erikord, Balti kubermangud, Balti laevastik, Balti provintsiaalseadustik, Balti raudtee, Balti Raudtee Peatehased, Baltisakslased, Carl Robert Jakobson, Cimze seminar, Daugava, Drümpelmanni masinatehas, Dvigatel, Eduard Ahrens, Eepos, Eesti Aleksandrikool, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti õigeusu koguduste loend, Eesti Heategev Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Kirjandus, Eesti lipp, Eesti põllumajandus, Eesti Postimees, Eesti rahvaluule, Eesti rahvastik, Eesti uusaeg, Eestimaa, Eestimaa kubermang, ..., Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestlased, Elementaarkool, Endla (selts), Eramõis, Estofiil, Estonia (selts), Etanool, Filippo Paulucci, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich von Löwis of Menar, Friedrich Wiegand, Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, Gattšina, Gümnaasium, Grammatika, Gregoriuse kalender, Gustav Adolfi Gümnaasium, Haapsalu kuursaal, Halliste, Harilik hernes, Harilik humal, Harilik lina, Harju kreis, Hõberubla, Helme kihelkond, Helsingi, Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Hiiumaa, Hingeloendus, Hugo Treffneri Gümnaasium, Hundipea poolsaar, I üldlaulupidu, Ida-Eesti, Iecava, Iggaüks, Ikaldus, Ilmarine AS, Industrialiseerimine, Isikutunnistus, Jaan Adamson, Jaan Konks, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jakob Kõrv, Jalaväekindral, Järelärkamisaeg, Järva-Jaani kihelkond, Jätkusuutlik areng, Jüri Kotšinev, Jüripäev, Jelgava, Johann Gottfried von Herder, Johann Köler, Johann Voldemar Jannsen, Johannes Märtson, Juhan Leinberg, Juliuse kalender, Juuru kihelkond, Kaer, Kalaranna fort, Kalevipoeg, Kanep, Kapsas, Karinu mõis, Kartul, Katariina II, Kärdla, Käsitöö, Köismäe, Kihelkond, Kihelkonnakohus, Kihelkonnakool, Kihnu mõis, Kindral, Kindralkuberner, Kitsarööpmeline raudtee, Kodukariõigus, Kohila paberivabrik, Kolm isamaa kõnet, Koormis, Kose-Uuemõisa mõis, Kose-Uuemõisa sõda, Kreenholmi Manufaktuur, Kreiskool, Krimm, Krimmi eestlased, Krimmi sõda, Kristjan Jaak Peterson, Kubermang, Kubermangugümnaasium, Kuberner, Kultuur ja Elu, Kuraator, Kuramaa kubermang, Kuressaare kuursaal, Kuuendikumaa, Kuurort, Kuursaal, Lääne kreis, Läänemaa, Lääts, Lätlased, Lübeck, Lõuna-Kaukaasia, Leevaku, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa talurahvaseadused, Liivimaa vallakogukonna seadus, Linda (laevasõiduselts), Linnakool (1428–1805), Linnakool (1873–1913), Linnavalitsus, Linnavolikogu, Loomakasvatus, Luterlus, Lutheri vabrik, Lydia Koidula, Maakonnalinn, Maapäev (rüütelkond), Maarahvas, Maarjamäe, Magasiait, Mahtra mõis, Mahtra sõda, Marahwa Näddala-Leht, Mart Laar, Mats Erdell, Mõis, Mõisaküla, Mõisamaa, Mõisnik, Meister, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mihhail Kutuzov, Mihhail Zinovjev, Naeris, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Narva, Narva kalevivabrik, Narva-Jõesuu, Narva-Jõesuu kuursaal, Näljahäda, Nemunas, Nihilism, Nikolai I, Nisu, Oder, Omandiõigus, Omavalitsus, Orina mõis, Otepää, Otepää kihelkond, Paide kreis, Paldiski, Paldiski sadam, Palvekirjaaktsioon, Pant, Pass, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu kuursaal, Pärnu Postimees, Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee, Pühajärve mõis, Pühajärve sõda, Pühim Valitsev Sinod, Põhja-Kaukaasia, Põltsamaa, Peter von Löwis of Menar, Peterburi, Peterburi patrioodid, Pfaffi õlletehas, Postimees, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa Teine Vabariik, Preisimaa, Pruulimine, Puuvill, Raad, Rakvere, Rannarootslased, Raudtee, Räpina paberivabrik, Rüütelkond, Rüütlimõis, Rehepeks, Rein Helme, Rent, Revalsche Wöchentliche Nachrichten, Riia asehaldurkond, Riia sõjakuberner, Riia Vaimulik Seminar, Romantism, Roobe mõis, Rudolf von Knüpffer, Rukis, Saaremaa, Saaremaa onupoeg, Sakala (ajaleht), Saku Õlletehas, Sümfooniaorkester, Sõnnik, Seisus, Sell, Sergei Šahhovskoi, Siber, Sindi kalevivabrik, Soome kindralkuberneride loend, Soomlased, Sulev Vahtre, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurtükipatarei, Tallinn, Tallinna asehaldurkond, Tallinna Kreiskool, Tallinna laht, Tallinna merelahing, Tallinna Reaalkool, Tallinna sadam, Tallinna sõjasadam, Tallinna Toomkool, Tallinna tselluloosivabrik, Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Viljandi rongiliin, Talu, Talude päriseksostmine, Talumaa, Talupoeg, Talurahvaasjade komissar, Tapa–Tartu raudteelõik, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli toimetised, Tartu õpperingkond, Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Tartu Kreiskool, Tartu Kubermangugümnaasium, Tartu veterinaariinstituut, Tartu–Valga raudteelõik, Tatar, Tšehhid, Tööstuslik pööre, Tünder, Türi paberivabrik, Türi–Paide–Tamsalu raudtee, Teine maailmasõda, Tekstiilitööstus, Teoorjus, Teraviljakasvatus, Tiit Rosenberg, Tooraine, Tosno, Tsunft, Turu, Uba, Usutunnistus, Usuvahetusliikumine, Vabadus, Valga, Valga (Liivimaa), Valga–Koidula raudteelõik, Valgustatud absolutism, Valgustusajastu, Vallakohus, Vallasvara, Vallavalitsus, Vallavanem, Valmiera, Vanemuine (selts), Väetis, Väliseesti külade loend, VELK Eestimaa konsistooriumiringkond, VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond, VELK Saaremaa konsistooriumiringkond, VELK Tallinna konsistooriumiringkond, Vene Õigeusu Kirik, Vene keel, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, Venemaa keiser, Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus, Venemaa Keisririigi haldusjaotus, Venemaa Keisririik, Venestamine, Venestusaeg, Vihterpalu mõis, Viiburi kubermang, Viinaköök, Viinamonopol, Viljandi, Viljandi kreis, Virtsu, Viru kreis, Virumaa, Voldemar Lender, Volta tehas, Waldhofi tselluloosivabrik, 11. juuli, 12. detsember, 1783, 1790, 18. sajand Eestis, 1801, 1802, 1804, 1805, 1809, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1814, 1816, 1818, 1819, 1820, 1821, 1822, 1829, 1830. aastad, 1831, 1832, 1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus, 1834, 1836, 1837, 1838, 1839, 1840, 1840. aastad, 1841, 1843, 1845, 1848, 1849, 1850, 1853, 1854, 1855, 1856, 1857, 1858, 1860, 1860. aastad, 1861, 1862, 1863, 1864, 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis, 1864. aasta palvekirjaaktsioon, 1865, 1866, 1868, 1869, 1870, 1870. aastad, 1871, 1872, 1875, 1876, 1877, 1878, 1879, 1880, 1880. aastad, 1881, 1882, 1883, 1884, 1885, 1887, 1888, 1889, 1893, 1895, 1896, 1897, 1899, 19. detsember, 1900, 1902, 1905, 1906, 1928, 20. sajand, 2005, 22. juuni, 22. oktoober, 23. mai, 23. märts, 24. juuni, 3. jaanuar, 31. mai, 4. aprill, 4. juuni, 5. november, 6. juuli, 9. juuli. Laienda indeks (405 rohkem) » « Kahaneb indeks

A. Le Coq

A. Le Coqi tehas Tehase vaade Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim tänapäevani tegutsev õlletootja ja laia tooteportfelliga joogitööstus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja A. Le Coq · Näe rohkem »

Abja linavabrik

Abja linavabrik oli 1992.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Abja linavabrik · Näe rohkem »

Abja mõis

Abja mõisa peahoone Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Abja mõis · Näe rohkem »

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »

Adolf Theodor Hahn

Adolf Theodor Hahn Hahni trepp Narvas Adolf Theodor Hahn (vene keeles Адольф Фёдорович Ган; 8. oktoober 1832 Uhhora, Jamburgi maakond – 1. august 1914 Narva) oli kaupmees, insener-tehnoloog, esimene Narva linnapea.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Adolf Theodor Hahn · Näe rohkem »

Agraarühiskond

Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Agraarühiskond · Näe rohkem »

Aivar Jürgenson

Aivar Jürgenson (sündinud 27. oktoobril 1969) on eesti etnoloog ja folklorist.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Aivar Jürgenson · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Aleksander II · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Aleksander III · Näe rohkem »

Aleksander Kivi

Aleksander Kivi (10. veebruar 1894 Tali vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 2. veebruar 1985 Tallinn) oli eesti geodeet ja kodu-uurija.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Aleksander Kivi · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriikide kodusõda

Konföderatsiooni osariigid; varjutamata alad ei olnud enne kodusõda ega selle ajal osariigid Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ameerika Ühendriikide kodusõda · Näe rohkem »

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ametlik keel · Näe rohkem »

AS Franz Krull

AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja AS Franz Krull · Näe rohkem »

Asjaajamine

Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmisel arhiivi.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Asjaajamine · Näe rohkem »

Aurik

Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Aurik · Näe rohkem »

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »

Õigeusu abikool

Õigeusu abikool (ka lihtsalt abikool, vene keeles вспомогательная школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Õigeusu abikool · Näe rohkem »

Õigeusu kihelkonnakool

Õigeusu kihelkonnakool (vene keeles православная церковноприходская школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Õigeusu kihelkonnakool · Näe rohkem »

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Balti provintsiaalseadustik · Näe rohkem »

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Balti raudtee · Näe rohkem »

Balti Raudtee Peatehased

Balti Raudtee Peatehaste hooned aastal 1932 Balti Raudtee Peatehased oli 1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristut teenindav ettevõte Tallinnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Balti Raudtee Peatehased · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »

Cimze seminar

Maja, kus kunagi asus Cimze seminar, praegune Valka koduloomuuseumi hoone (2010) Cimze seminar (ka Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Cimze seminar · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Daugava · Näe rohkem »

Drümpelmanni masinatehas

Drümpelmanni masinatehas oli tööstusettevõte, mis tegutses aastatel 1828–1901 Tallinnas Juhkentali piirkonnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Drümpelmanni masinatehas · Näe rohkem »

Dvigatel

Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Dvigatel · Näe rohkem »

Eduard Ahrens

Eduard Ahrens Eduard Ahrens, 1860–1863 Eduard Ahrens (3. aprill 1803 Tallinn – 19. veebruar 1863 Kuusalu) oli baltisaksa päritolu vaimulik ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eduard Ahrens · Näe rohkem »

Eepos

Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eepos · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Eesti õigeusu koguduste loend

Eesti õigeusu koguduste loend esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti õigeusu koguduste loend · Näe rohkem »

Eesti Heategev Selts

Eesti Heategev Selts oli 1880.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti Heategev Selts · Näe rohkem »

Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud kirjanduslik ja kultuuriline selts.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti Kirjameeste Selts · Näe rohkem »

Eesti Kirjandus

Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti põllumajandus

Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti põllumajandus · Näe rohkem »

Eesti Postimees

Eesti Postimees (ka Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale) oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril (1. jaanuaril) 1864.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti Postimees · Näe rohkem »

Eesti rahvaluule

Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »

Eesti rahvastik

Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1919–1940 (tuhat) Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1950–2021 (tuhat) Eesti rahvaarvu muutuse põhjused aastatel 2000–2020 Statistikaameti andmetel oli 1.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti rahvastik · Näe rohkem »

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusemõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu korrakaitse

Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »

Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eestlased · Näe rohkem »

Elementaarkool

Elementaarkool (saksa keeles Elementarschule) oli Eestis 19. sajandil linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülal peetud saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Elementaarkool · Näe rohkem »

Endla (selts)

Endla oli laulu- ja mänguselts, mis tegutses aastatel 1875–1940 Pärnus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Endla (selts) · Näe rohkem »

Eramõis

Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Eramõis · Näe rohkem »

Estofiil

Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Estofiil · Näe rohkem »

Estonia (selts)

Maja, kus 1870. aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Estonia (selts) · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Etanool · Näe rohkem »

Filippo Paulucci

kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »

Friedrich von Löwis of Menar

Friedrich von Löwis of Menar, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Friedrich von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Friedrich Wiegand

Friedrich Ludwig Leonhard Wiegand (14. oktoober 1860 – 5. jaanuar 1934) oli saksa evangeelne teoloog ja õppejõud.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Friedrich Wiegand · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Фёдор Фёдорович фон Берг või ФридрихВильгельм Ремберт фон Берг; 15. (vkj)/ 27. mai 1794 Sangaste mõis, Tartumaa – 6. (vkj) / 18. jaanuar 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Friedrich Wilhelm Rembert von Berg · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Gattšina · Näe rohkem »

Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Gümnaasium · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Grammatika · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Haapsalu kuursaal

Haapsalu kuursaal on historitsistlikus stiilis puitehitis, mis asub Haapsalu rannas aadressil Promenaadi tänav 1.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Haapsalu kuursaal · Näe rohkem »

Halliste

Halliste on alevik Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Halliste · Näe rohkem »

Harilik hernes

Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Harilik hernes · Näe rohkem »

Harilik humal

Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Harilik humal · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harju kreis

Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Harju kreis · Näe rohkem »

Hõberubla

1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Hõberubla · Näe rohkem »

Helme kihelkond

Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Helme kihelkond · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Helsingi · Näe rohkem »

Hiiu-Kärdla kalevivabrik

Hiiu-Kärdla kalevivabrik (saksa keeles Dago-Kertelsche Tuchfabrik) oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses Hiiumaal Kärdlas aastail 1829–1940, kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni Eesti NSV võimude poolt.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Hiiu-Kärdla kalevivabrik · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hingeloendus

Hingeloendus ehk hingerevisjon oli maksualuste elanike (neid nimetati revisjonihingedeks) loendus Venemaa keisririigis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Hingeloendus · Näe rohkem »

Hugo Treffneri Gümnaasium

Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum Hugo Treffneri Gümnaasium (lühend HTG) on Tartus asuv gümnaasium.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »

Hundipea poolsaar

Hundipea poolsaar on poolsaar Põhja-Tallinnas, Tallinna lahe ääres Karjamaa asumi Hundipea allasumis, Lahesuu sadama ja Miinisadama vahel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Hundipea poolsaar · Näe rohkem »

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »

Ida-Eesti

Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ida-Eesti · Näe rohkem »

Iecava

Iecava on linn Lätis Bauska piirkonnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Iecava · Näe rohkem »

Iggaüks

Iggaüks oli 1802.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Iggaüks · Näe rohkem »

Ikaldus

Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ikaldus · Näe rohkem »

Ilmarine AS

Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Ilmarine AS · Näe rohkem »

Industrialiseerimine

Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Industrialiseerimine · Näe rohkem »

Isikutunnistus

Isikutunnistus on dokument, mille põhiülesanne on olla isikut tõendav dokument.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Isikutunnistus · Näe rohkem »

Jaan Adamson

Jaan Adamson Jaan Adamson (7. november (vkj järgi 26. oktoober) 1824 Kurnuvere küla, Vastemõisa vald (Suure-Jaani kihelkond) – 27. aprill (15. aprill) 1879 Holstre vald) oli eesti koolmeister ja organist, eesti rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jaan Adamson · Näe rohkem »

Jaan Konks

Jaan Konks (10. detsember 1902 Juhasselja, Taali vald, Pärnumaa – 4. aprill 1988 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jaan Konks · Näe rohkem »

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Jakob Kõrv

Jakob Kõrv (21. november 1849 Kokora vald – 21. september 1916 Bern, Šveits) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jakob Kõrv · Näe rohkem »

Jalaväekindral

Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jalaväekindral · Näe rohkem »

Järelärkamisaeg

Järelärkamisaeg on 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Järelärkamisaeg · Näe rohkem »

Järva-Jaani kihelkond

Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Järva-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Jätkusuutlik areng

Säästev areng ehk jätkusuutlik areng (vahel ka kestlik areng või tasakaalustatud areng) (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jätkusuutlik areng · Näe rohkem »

Jüri Kotšinev

Jüri Kotšinev (sündinud 24. aprillil 1960) on Eesti sõjaajaloolane, kirjanik ja publitsist.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jüri Kotšinev · Näe rohkem »

Jüripäev

Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jüripäev · Näe rohkem »

Jelgava

Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Jelgava · Näe rohkem »

Johann Gottfried von Herder

Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »

Johann Köler

Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Johann Köler · Näe rohkem »

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Johann Voldemar Jannsen · Näe rohkem »

Johannes Märtson

Johannes Märtson Johannes Märtson (25. august 1868 Lõve vald – 9. jaanuar 1935 Tõrva) oli Eesti poliitik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Johannes Märtson · Näe rohkem »

Juhan Leinberg

Juhan Leinbergi haud Paide Reopalu kalmistul Juhan Leinberg, tuntud ka kui prohvet Maltsvet, (14. september (vkj)/ 26. september 1812 Liusvere – 28. august (16. august) 1885 Pruuna) oli eesti talupoeg, karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Juhan Leinberg · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Juuru kihelkond

Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kaer · Näe rohkem »

Kalaranna fort

Kalaranna fort. Makett kujutab hilisema vanglaaja vanglat koos lisaehitistega Patarei vangla Tallinna reidilt 1988. aastal Kalaranna fort on Tallinnas mere ääres asuv ehitisekompleks, mis algselt ehitati kindlusehitiseks (fort) ja mida hiljem kasutati vanglana.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kalaranna fort · Näe rohkem »

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kanep

Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kanep · Näe rohkem »

Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kapsas · Näe rohkem »

Karinu mõis

Karinu mõisa peahoone Karinu mõisa peahoone Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Karinu mõis · Näe rohkem »

Kartul

Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kartul · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Katariina II · Näe rohkem »

Kärdla

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kärdla · Näe rohkem »

Käsitöö

Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Käsitöö · Näe rohkem »

Köismäe

Köismäe (saksa keeles Reeperbahn-Vorstadt) oli ajalooline Tallinna eeslinn-alev.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Köismäe · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »

Kihnu mõis

Kihnu mõis (saksa keeles Kühno) oli riigimõis Kihnu saarel Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kihnu mõis · Näe rohkem »

Kindral

USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kindral · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Kodukariõigus

Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kodukariõigus · Näe rohkem »

Kohila paberivabrik

Kohila paberivabrik on paberivabrik Rapla maakonnas Kohila vallas Kohilas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kohila paberivabrik · Näe rohkem »

Kolm isamaa kõnet

Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kolm isamaa kõnet · Näe rohkem »

Koormis

Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Koormis · Näe rohkem »

Kose-Uuemõisa mõis

Graniitobeliskid Kose-Uuemõisa mõisa peahoone Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Harjumaal Kose kihelkonnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kose-Uuemõisa mõis · Näe rohkem »

Kose-Uuemõisa sõda

Kose-Uuemõisa sõda (ka: Kose-Uuemõisa ülestõus) oli 1805.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kose-Uuemõisa sõda · Näe rohkem »

Kreenholmi Manufaktuur

Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kreenholmi Manufaktuur · Näe rohkem »

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kreiskool · Näe rohkem »

Krimm

See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi eestlased

Krimmi eestlased oli 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Krimmi eestlased · Näe rohkem »

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Krimmi sõda · Näe rohkem »

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kristjan Jaak Peterson · Näe rohkem »

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kubermang · Näe rohkem »

Kubermangugümnaasium

Kubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »

Kuberner

Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuberner · Näe rohkem »

Kultuur ja Elu

Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kultuur ja Elu · Näe rohkem »

Kuraator

Kuraator on kunstinäituse koostajahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuraator · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuressaare kuursaal

Kuressaare kuursaal (juuli, 2016) Kuressaare kuursaal on hoone (kuursaal) Kuressaare lossipargis aadressil Lossipark 1.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuressaare kuursaal · Näe rohkem »

Kuuendikumaa

Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »

Kuurort

Šibenik Horvaatias Kuurort (saksa keelest Kurort 'ravikoht') on koht, kus on looduslikke ravitegureid (nt tervistav kliima, mineraalvesi, ravimuda) ja kus on loodud võimalusi nende kasutamiseks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuurort · Näe rohkem »

Kuursaal

Haapsalu kuursaal (2011) Kuursaal (harvem nimetatud kuurhoone) on kuurordis asuv kontserdi- ja koosviibimishoone.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Kuursaal · Näe rohkem »

Lääne kreis

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lääne kreis · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Läänemaa · Näe rohkem »

Lääts

Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lääts · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lätlased · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lübeck · Näe rohkem »

Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Leevaku

Leevaku tellisevabriku korsten. Leevaku on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Leevaku · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »

Linda (laevasõiduselts)

Linda oli aastail 1879–1893 tegutsenud Eesti laevasõiduselts.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Linda (laevasõiduselts) · Näe rohkem »

Linnakool (1428–1805)

Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Linnakool (1428–1805) · Näe rohkem »

Linnakool (1873–1913)

Linnakool oli Venemaa keisririigis ja sh Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu linnades ja mõnes alevis aastail 1873–1913 tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Linnakool (1873–1913) · Näe rohkem »

Linnavalitsus

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Linnavalitsus · Näe rohkem »

Linnavolikogu

Linnavolikogu on linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Linnavolikogu · Näe rohkem »

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Loomakasvatus · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Luterlus · Näe rohkem »

Lutheri vabrik

A.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lutheri vabrik · Näe rohkem »

Lydia Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Lydia Koidula · Näe rohkem »

Maakonnalinn

Maakonnalinn on maakonna keskne asula.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Maakonnalinn · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Maarahvas · Näe rohkem »

Maarjamäe

Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Maarjamäe · Näe rohkem »

Magasiait

Nursi magasiait Vaimõisa mõisa sepikoda (vaadatud 12.06.2022) Magasiait (ka magasi) oli ühiste viljavarude (magasivili) hoidmiseks mõeldud ait.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Magasiait · Näe rohkem »

Mahtra mõis

Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mahtra mõis · Näe rohkem »

Mahtra sõda

Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mahtra sõda · Näe rohkem »

Marahwa Näddala-Leht

Ajalehe Marahwa Näddala-Leht päismik Marahwa Näddala-Leht oli aastatel 1821–1823 ja 1825 Tartus ilmunud ajaleht, mida trükiti peale Tartu hiljem ka Pärnus ja Riias.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Marahwa Näddala-Leht · Näe rohkem »

Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mart Laar · Näe rohkem »

Mats Erdell

Mats Erdell (esimese ülestõusmispüha ajal 1792 Pöögle vald, Erdo talu – 2. detsember (vkj) 1847 Patküla mõis) oli esimene eestlasest pandimõisa pidaja.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mats Erdell · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mõis · Näe rohkem »

Mõisaküla

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mõisaküla · Näe rohkem »

Mõisamaa

Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mõisamaa · Näe rohkem »

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mõisnik · Näe rohkem »

Meister

Paul Keres oli 1930. aastate teisel poolel maailma paremikku kuulunud maletaja, keda meedia sageli suurmeistriks nimetas. Pildil: Keres mängimas AVRO turniiril (1938) Meister, ka meistriklassi maletaja, oli Eestis males 1930.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Meister · Näe rohkem »

Michael Andreas Barclay de Tolly

Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Michael Andreas Barclay de Tolly · Näe rohkem »

Mihhail Kutuzov

Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mihhail Kutuzov · Näe rohkem »

Mihhail Zinovjev

Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Mihhail Zinovjev · Näe rohkem »

Naeris

Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Naeris · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Narva · Näe rohkem »

Narva kalevivabrik

Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Narva kalevivabrik · Näe rohkem »

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Narva-Jõesuu · Näe rohkem »

Narva-Jõesuu kuursaal

Narva-Jõesuu kuursaal on 1912.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Narva-Jõesuu kuursaal · Näe rohkem »

Näljahäda

Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Näljahäda · Näe rohkem »

Nemunas

Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Nemunas · Näe rohkem »

Nihilism

Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on teooria, mis kuulutab mitte millessegi uskumist, ustavust mitte millelegi või mitte mingite eesmärkide järgimist.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Nihilism · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Nisu · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Oder · Näe rohkem »

Omandiõigus

Omandiõigus on isikul olev õiguslik võim asja üle.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Omandiõigus · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Orina mõis

Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Orina mõis · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää kihelkond

Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »

Paide kreis

Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Paide kreis · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Paldiski · Näe rohkem »

Paldiski sadam

Paldiskis on/oli mitu sadamat.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Paldiski sadam · Näe rohkem »

Palvekirjaaktsioon

Palvekirjaaktsioon oli 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Palvekirjaaktsioon · Näe rohkem »

Pant

Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pant · Näe rohkem »

Pass

Pass (prantsuse sõnast passeport) on reisidokument, mis on ette nähtud isiku tuvastamiseks ja riigipiiri ületamiseks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pass · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu kuursaal

Pärnu kuursaal Pärnu kuursaal on kuursaal Pärnus aadressil Mere puiestee 22.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pärnu kuursaal · Näe rohkem »

Pärnu Postimees

Perno Postimees ehk Näddalileht, esmanumbri (5. juuni 1857) esileht Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pärnu Postimees · Näe rohkem »

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee · Näe rohkem »

Pühajärve mõis

Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pühajärve mõis · Näe rohkem »

Pühajärve sõda

Pühajärve sõjaks nimetatakse 1841.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pühajärve sõda · Näe rohkem »

Pühim Valitsev Sinod

Pühim Valitsev Sinod (vene keeles Святейший Правительствующий Синод) oli aastatel 1721–1917 Venemaa keisririigis tegutsenud õigeusu kiriku kõrgeim kiriklik-riiklik valitsusorgan. Pühim Valitsev Sinod (esialgne nimetus Vaimulik Kolleegium) asutati 25. jaanuari 1721. aastal keiser Peeter I poolt kinnitatud "Vaimuliku reglemendiga". Sinodi liikmed määras keiser kõrgema vaimulikkonna hulgast, selle vahetut tegevust kontrollis ja juhtis ilmalik ametnik – Sinodi ülemprokurör. Sinodi struktuuri kuulusid kantselei, kontorid Moskvas ja Tbilisis, majandusvalitsus (tegeles kiriku vara majandamise ja majandustegevuse kontrollimisega) ja vaimulik õppevalitsus (tegeles vaimulike õppeasutuste õppe- ja majandustegevuse juhtimisega). Sinodi kompetentsi kuulusid järgmised küsimused.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pühim Valitsev Sinod · Näe rohkem »

Põhja-Kaukaasia

Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Põhja-Kaukaasia · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Peter von Löwis of Menar

Saka mõisa häärber Peter Frommhold von Löwis of Menar (9. veebruar 1768 (vkj) – 28. november (vkj) 1829 Saka) oli baltisaksa päritolu põllumees ja mõisaomanik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Peter von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Peterburi · Näe rohkem »

Peterburi patrioodid

Peterburi patrioodid (kirjanduses ka Peterburi patriootide ring) olid 1850ndate lõpust kuni 1870ndateni Peterburis tegutsenud eestlastest haritlaste ühendus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Peterburi patrioodid · Näe rohkem »

Pfaffi õlletehas

Pfaffi õlletehas oli aastatel 1832–1911 Tallinnas tegutsenud õlletehas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pfaffi õlletehas · Näe rohkem »

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Postimees · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Prantsusmaa Teine Vabariik

Prantsusmaa Teine Vabariik (prantsuse keeles Deuxième République française) oli 1848. aasta revolutsiooni tulemusena tekkinud riik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Prantsusmaa Teine Vabariik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Preisimaa · Näe rohkem »

Pruulimine

16. sajandi õlletehas Pruulimine on õlle valmistamine.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Pruulimine · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Puuvill · Näe rohkem »

Raad

raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Raad · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rakvere · Näe rohkem »

Rannarootslased

Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rannarootslased · Näe rohkem »

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Raudtee · Näe rohkem »

Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Räpina paberivabrik · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Rehepeks

Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rehepeks · Näe rohkem »

Rein Helme

Rein Helme (21. veebruar 1954 – 31. detsember 2003) oli eesti sõjaajaloolane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rein Helme · Näe rohkem »

Rent

Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rent · Näe rohkem »

Revalsche Wöchentliche Nachrichten

Reval(i)sche Wöchentliche Nachrichten oli ajaleht, mis ilmus 1772–1852 Tallinnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Revalsche Wöchentliche Nachrichten · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »

Riia Vaimulik Seminar

Riia Vaimuliku Seminari õppehoone Riias aastal 1900 Riia Vaimulik Seminar (vene keeles Рижская духовная семинария, läti keeles Rīgas Garīgais seminārs) on Läti Õigeusu Kiriku vaimulik õppeasutus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Riia Vaimulik Seminar · Näe rohkem »

Romantism

Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Romantism · Näe rohkem »

Roobe mõis

Roobe mõis (saksa keeles Ropenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Tõrva vallashttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Roobe mõis · Näe rohkem »

Rudolf von Knüpffer

Rudolf Otto von Knüpffer (20. veebruar (vkj)/ 3. märts 1831 Väike-Maarja – 10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1900 Tallinn) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rudolf von Knüpffer · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Rukis · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa onupoeg

"Saaremaa onupoeg" (originaalpealkirjaga "Saaremaa Onupoeg") on 1870 Tartus ilmunud Lydia Koidula näidend.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Saaremaa onupoeg · Näe rohkem »

Sakala (ajaleht)

Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sakala (ajaleht) · Näe rohkem »

Saku Õlletehas

Saku Õlletehase AS on Sakus asuv Eesti õlle- ja joogitootja.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Saku Õlletehas · Näe rohkem »

Sümfooniaorkester

Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sümfooniaorkester · Näe rohkem »

Sõnnik

põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sõnnik · Näe rohkem »

Seisus

Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Seisus · Näe rohkem »

Sell

Sell (saksa keeles Geselle) on kutsealase ettevalmistuse saanud käsitööline, kes töötab meistri teenistuses, õpipoisi ja meistri vaheaste.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sell · Näe rohkem »

Sergei Šahhovskoi

Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sergei Šahhovskoi · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Siber · Näe rohkem »

Sindi kalevivabrik

Sindi kalevivabriku hoonete varemed 2016. aastal Sindi kalevivabrik oli Sindis tegutsenud tekstiilitööstusettevõte; tegutsemise ajal Venemaa keisririigi juhtivaid kalevitööstusettevõtteid.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sindi kalevivabrik · Näe rohkem »

Soome kindralkuberneride loend

Soome kindralkuberneride loend on Soome Kindralkubermangu juhtide, Venemaa Keisririigi asehaldurite loetelu.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Soome kindralkuberneride loend · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Soomlased · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »

Suurtükipatarei

Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tallinna Kreiskool

Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna Kreiskool · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Tallinna merelahing

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna merelahing · Näe rohkem »

Tallinna Reaalkool

Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna sõjasadam · Näe rohkem »

Tallinna Toomkool

Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »

Tallinna tselluloosivabrik

Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna tselluloosivabrik · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu rongiliin

Tallinna–Tartu rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis läbib Harjumaad, Lääne-Virumaad, Jõgevamaad ja Tartumaad.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna–Tartu rongiliin · Näe rohkem »

Tallinna–Viljandi rongiliin

Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tallinna–Viljandi rongiliin · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Talu · Näe rohkem »

Talude päriseksostmine

Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »

Talumaa

Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Talumaa · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Talupoeg · Näe rohkem »

Talurahvaasjade komissar

Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Talurahvaasjade komissar · Näe rohkem »

Tapa–Tartu raudteelõik

Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tapa–Tartu raudteelõik · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli toimetised

Tartu Ülikooli toimetised (ladina Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis; inglise Transactions of the Tartu State University), varem ka TRÜ toimetised ehk Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, oli Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud teadusajakiri.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu Ülikooli toimetised · Näe rohkem »

Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, 1893.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »

Tartu Eesti Põllumeeste Selts

Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »

Tartu Kreiskool

Tartu Kreiskool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu Kreiskool · Näe rohkem »

Tartu Kubermangugümnaasium

Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »

Tartu veterinaariinstituut

Tartu Veterinaariinstituut (kuni 1873. aastani Tartu veterinaariakool; lühend TVI) oli esimene veterinaaria-alasele haridusele spetsialiseerunud kool Venemaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu veterinaariinstituut · Näe rohkem »

Tartu–Valga raudteelõik

Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tartu–Valga raudteelõik · Näe rohkem »

Tatar

Tatar (Fagopyrum Mill.) on taimeperekond tatraliste sugukonnas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tatar · Näe rohkem »

Tšehhid

+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tšehhid · Näe rohkem »

Tööstuslik pööre

Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »

Tünder

Tünder on vanaaegne mahuühik.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tünder · Näe rohkem »

Türi paberivabrik

Türi paberivabrik (ka Türi paberi- ja puupapivabrik) oli paberivabrik, mis tegutses Türil aastail 1900–1941.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Türi paberivabrik · Näe rohkem »

Türi–Paide–Tamsalu raudtee

Türi–Paide–Tamsalu raudtee oli 62 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Türi ja Tamsalu raudteejaama vahel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Türi–Paide–Tamsalu raudtee · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tekstiilitööstus

Tekstiilitööstuse ettevõtete müügitulu ja ekspordi muutus perioodil 2010-2020 Lapsed jooksevad Bangladeshis kuivama asetatud värvitud tekstiili vahel (2021) Tekstiilitööstus (ka tekstiilitootmine) on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tekstiilitööstus · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Teoorjus · Näe rohkem »

Teraviljakasvatus

Teraviljakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb teraviljade kasvatamisega.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Teraviljakasvatus · Näe rohkem »

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tiit Rosenberg · Näe rohkem »

Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tooraine · Näe rohkem »

Tosno

Tosno (soome Tusina) on linn Venemaa Leningradi oblastis, Tosno rajooni keskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tosno · Näe rohkem »

Tsunft

Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Tsunft · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Turu · Näe rohkem »

Uba

Aedoja seemned ehk oad põldoa kaunad Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Uba · Näe rohkem »

Usutunnistus

Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Usutunnistus · Näe rohkem »

Usuvahetusliikumine

Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vabadus · Näe rohkem »

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Valga · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Valga–Koidula raudteelõik

Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Valga–Koidula raudteelõik · Näe rohkem »

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Valgustatud absolutism · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallasvara

Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vallasvara · Näe rohkem »

Vallavalitsus

vallavalitsuse hoone Vallavalitsus on valla täidesaatev organ, kelle moodustab vallavanem pärast seda kui vallavolikogu on ta valinud.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vallavalitsus · Näe rohkem »

Vallavanem

Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vallavanem · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Valmiera · Näe rohkem »

Vanemuine (selts)

Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algul peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, hiljem lisandus ka näitemäng.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vanemuine (selts) · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Väetis · Näe rohkem »

Väliseesti külade loend

Eesti külad välismaal on loend väljaspool Eestit asuvatest eestlaste küladest.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Väliseesti külade loend · Näe rohkem »

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Estländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja VELK Eestimaa konsistooriumiringkond · Näe rohkem »

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond (saksa keeles Livländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond · Näe rohkem »

VELK Saaremaa konsistooriumiringkond

VELK Saaremaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Oeselscher Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus Saaremaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja VELK Saaremaa konsistooriumiringkond · Näe rohkem »

VELK Tallinna konsistooriumiringkond

VELK Tallinna konsistooriumiringkond (saksa keeles Consistorialbezirk der Stadt Reval) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusüksus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja VELK Tallinna konsistooriumiringkond · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium

Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus

Rahvaloenduse blanketi esimene lehekülg. Sellist blanketti kasutati Kiievi kubermangus Venemaa keisririigi 1897.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venestamine · Näe rohkem »

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Venestusaeg · Näe rohkem »

Vihterpalu mõis

Vihterpalu mõis peahoone Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Vihterpalu mõis · Näe rohkem »

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Viiburi kubermang · Näe rohkem »

Viinaköök

Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Viinaköök · Näe rohkem »

Viinamonopol

Viinamonopol (harvemini ka alkoholimonopol) on ainuõigus kaubelda alkohoolsete jookide ja piiritusega.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Viinamonopol · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Viljandi kreis · Näe rohkem »

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Virtsu · Näe rohkem »

Viru kreis

Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Viru kreis · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Virumaa · Näe rohkem »

Voldemar Lender

Voldemar Lenderi haud Tallinna Metsakalmistul Voldemar Lender (18. veebruar 1876 Tallinn – 30. september 1939 Tallinn) oli eesti insener, Tallinna linnapea aastail 1906–1913.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Voldemar Lender · Näe rohkem »

Volta tehas

Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Volta tehas · Näe rohkem »

Waldhofi tselluloosivabrik

Vabrik 1904. aastal Waldhofi tselluloosivabrik oli puidutööstusettevõte, mis tegutses 1900–1915 Pärnus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja Waldhofi tselluloosivabrik · Näe rohkem »

11. juuli

11.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 11. juuli · Näe rohkem »

12. detsember

12.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 12. detsember · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1783 · Näe rohkem »

1790

1790.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1790 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1801 · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1802 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1804 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1805 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1809 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1812 · Näe rohkem »

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1814 · Näe rohkem »

1816

1816.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1816 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1818 · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1819 · Näe rohkem »

1820

1820.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1820 · Näe rohkem »

1821

1821.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1821 · Näe rohkem »

1822

1822.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1822 · Näe rohkem »

1829

1829.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1829 · Näe rohkem »

1830. aastad

1830.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1830. aastad · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1831 · Näe rohkem »

1832

1832.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1832 · Näe rohkem »

1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus

Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus oli 1832 Venemaal vastu võetud usuküsimusi korraldav seadus.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus · Näe rohkem »

1834

1834.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1834 · Näe rohkem »

1836

1836.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1836 · Näe rohkem »

1837

1837.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1837 · Näe rohkem »

1838

1838.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1838 · Näe rohkem »

1839

1839.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1839 · Näe rohkem »

1840

1840.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1840 · Näe rohkem »

1840. aastad

1840.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1840. aastad · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1841 · Näe rohkem »

1843

1843.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1843 · Näe rohkem »

1845

1845.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1845 · Näe rohkem »

1848

1848.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1848 · Näe rohkem »

1849

1849.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1849 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1850 · Näe rohkem »

1853

1853.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1853 · Näe rohkem »

1854

1854.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1854 · Näe rohkem »

1855

1855.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1855 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1856 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1857 · Näe rohkem »

1858

1858.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1858 · Näe rohkem »

1860

1860.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1860 · Näe rohkem »

1860. aastad

1860.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1860. aastad · Näe rohkem »

1861

1861.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1861 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1862 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1863 · Näe rohkem »

1864

1864.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1864 · Näe rohkem »

1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis

1864.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis · Näe rohkem »

1864. aasta palvekirjaaktsioon

1864.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1864. aasta palvekirjaaktsioon · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1865 · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1866 · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1868 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1869 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1870 · Näe rohkem »

1870. aastad

1870.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1870. aastad · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1871 · Näe rohkem »

1872

1872.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1872 · Näe rohkem »

1875

1875.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1875 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1876 · Näe rohkem »

1877

1877.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1877 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1878 · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1879 · Näe rohkem »

1880

1880.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1880 · Näe rohkem »

1880. aastad

pisi 1880.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1880. aastad · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1881 · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1882 · Näe rohkem »

1883

1883.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1883 · Näe rohkem »

1884

1884.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1884 · Näe rohkem »

1885

1885.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1885 · Näe rohkem »

1887

1887.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1887 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1888 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1889 · Näe rohkem »

1893

1893.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1893 · Näe rohkem »

1895

1895.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1895 · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1896 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1897 · Näe rohkem »

1899

1899.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1899 · Näe rohkem »

19. detsember

19.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 19. detsember · Näe rohkem »

1900

1900.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1900 · Näe rohkem »

1902

1902.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1902 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1905 · Näe rohkem »

1906

1906.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1906 · Näe rohkem »

1928

1928.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 1928 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 20. sajand · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 2005 · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 22. juuni · Näe rohkem »

22. oktoober

22.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 22. oktoober · Näe rohkem »

23. mai

23.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 23. mai · Näe rohkem »

23. märts

23.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 23. märts · Näe rohkem »

24. juuni

24.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 24. juuni · Näe rohkem »

3. jaanuar

3.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 3. jaanuar · Näe rohkem »

31. mai

31.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 31. mai · Näe rohkem »

4. aprill

4.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 4. aprill · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 4. juuni · Näe rohkem »

5. november

5.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 5. november · Näe rohkem »

6. juuli

6.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 6. juuli · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: 19. sajand Eestis ja 9. juuli · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva