1909 ja Apatšid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 1909 ja Apatšid

1909 vs. Apatšid

1909. Kaiova-apatši pealik Essa-queta Apatšid on mitme lähedases keelesuguluses oleva ja sarnase kultuuriga indiaanlaste rühma koondnimetus.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

1909 ja Ameerika Ühendriigid · Ameerika Ühendriigid ja Apatšid · Näe rohkem »

Geronimo

Geronimo 1887. aastal. Geronimo oma sõdalastega Põhja-Mehhikos 1886. aastal. Geronimo USA sõjavangina 1905. aastal. Geronimo 1905. aastal Geronimo (ka Gokhlayeh või Goyathlay (tširikaua murdes Goyaałé, "haigutav", 16. juuni 1829 – 17. veebruar 1909 Fort Sill, Oklahoma) oli tširikaua-apatšide sõjapealik ja nõid. Tema vastupanu apatšide maale tunginud valgetele ning Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide sõjaväele Apatši sõdade ajal tegi temast ühe tuntuima Põhja-Ameerika indiaanlase. Geronimo sündis Gila lisajõe Turkey Creeki ääres tänapäeva New Mexico osariigi alal, mis siis kuulus Mehhikole, kuid mida nende hõim pidas oma maaks. Tema vanaisa oli tširikauade Bedonkohe haru pealik. Geronimol oli kolm venda ja neli õde. Temast sai hõimus tunnustatud nõid ja sõjamees. 1858 tapsid mehhiklased üllatusrünnakus apatšide laagrile tema ema, naise ja lapse. Mehhiklased hakkasid teda kutsuma Geronimoks (Hieronymuse hispaaniapärane nimi). Ta sai tuntuks oma rüüsteretkede ja nappide pääsemistega kinnivõtmisest. Lõpuks liikus ta ringi 36 mehest, naisest ja lapsest koosneva rühmaga suutes rohkem kui aasta vältida teda jälitanud USA ja Mehhiko sõjaväge. Tema juhitud sõjameeste rühm oli üks viimaseid, mis keeldus tunnistamast Ameerika Ühendriikide ülemvõimu indiaanlaste maal. 4. septembril 1886 andis ta end Luukere kanjonis Arizonas vangi USA kindral Nelson A. Milesile. Enne seda oli Milesi saadetud ekspeditsioon Geronimo leidnud USA-Mehhiko piirist veidi lõuna pool ja ekspeditsiooni üks juhte Charles B. Gatewood oli teda veennud USAsse tulema ja alistuma. Ta saadeti Floridasse vangilaagrisse. Mais 1887 sai ta kokku oma perega ja nad saadeti edasi Alabamasse. 1894 viidi nad Oklahomasse Fort Silli. Seal sai ta tuntuks, esinedes laatadel, kus ta müüs maiustusi ja oma fotosid. Tal ei lubatud kunagi naasta oma kodukanti. 1905. aastal osales ta Theodore Roosevelti ametissepühitsemist tähistaval paraadil Washingtonis. Ta suri kopsupõletikku 1909. aastal pärast hobuse seljast kukkumist ja öö läbi maas lamamist. Surivoodil tunnistas ta, et kahetseb oma alistumist USAle.

1909 ja Geronimo · Apatšid ja Geronimo · Näe rohkem »