Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1941 ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
1941 ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti Omavalitsus, Franz von Roques, Juuniküüditamine, Karl-Siegmund Litzmann, Kolmas riik, Mobilisatsioon, Omakaitse, Osmussaar, Põltsamaa, Peterburi, Prantsusmaa, Riia, Sõrve, Tahkuna, Tallinn, Tartu, Teine maailmasõda, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Wehrmacht, ZEV, 15. detsember, 17. september, 28. august, 5. juuli, 6. detsember, 8. juuli.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
1941 ja Eesti · Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
1941 ja Eesti Omavalitsus · Eesti Omavalitsus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Franz von Roques
Franz von Roques (1. september 1877 Treysa – 7. august 1967 Treysa) oli Saksamaa sõjaväelane, alates 1941.
1941 ja Franz von Roques · Franz von Roques ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
1941 ja Juuniküüditamine · Juuniküüditamine ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
1941 ja Karl-Siegmund Litzmann · Karl-Siegmund Litzmann ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
1941 ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
1941 ja Mobilisatsioon · Mobilisatsioon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
1941 ja Omakaitse · Omakaitse ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
1941 ja Osmussaar · Osmussaar ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
1941 ja Põltsamaa · Põltsamaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
1941 ja Peterburi · Peterburi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
1941 ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
1941 ja Riia · Riia ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Sõrve
Sõrve on küla Harku vallas Harju maakonnas.
1941 ja Sõrve · Sõrve ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Tahkuna
Tahkuna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare põhjaosas Läänemere ääres.
1941 ja Tahkuna · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tahkuna ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
1941 ja Tallinn · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
1941 ja Tartu · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
1941 ja Teine maailmasõda · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Teine maailmasõda ·
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
1941 ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupi Nord tagalapiirkond ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
1941 ja Wehrmacht · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Wehrmacht ·
ZEV
ZEV (saksa keeles Zentralstelle zur Erfassung der verschleppten und mobilisierten Esten, eesti keeles Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, hiljem Eesti Rahva Ühisabi Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond ZEV) oli aastail 1941–1944 Eestis tegutsenud organisatsioon (asutatud 4. septembril 1941), mis kogus andmeid Nõukogude okupatsiooni läbi aastail 1940–1941 Eestis tekitatud inimkaotuste kohta.
1941 ja ZEV · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja ZEV ·
15. detsember
15.
15. detsember ja 1941 · 15. detsember ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
17. september
17.
17. september ja 1941 · 17. september ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
28. august
28.
1941 ja 28. august · 28. august ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
5. juuli
5.
1941 ja 5. juuli · 5. juuli ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
6. detsember
6.
1941 ja 6. detsember · 6. detsember ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
8. juuli
8.
1941 ja 8. juuli · 8. juuli ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1941 ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ühist
- Millised on sarnasused 1941 ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Võrdlus 1941 ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
1941 on 254 suhted, samas Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) 220. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 5.70% = 27 / (254 + 220).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1941 ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
