Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Dmitri Šepilov, Jossif Stalin, Karjala-Soome NSV, Moskva, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liit, Nikita Hruštšov, NLKP 20. kongress, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ülemnõukogu, Vjatšeslav Molotov, 10. veebruar, 14. juuli, 14. veebruar, 16. juuli, 16. juuni, 16. november, 17. mai, 18. jaanuar, 18. märts, 22. märts, 22. november, 23. november, 24. mai, 26. juuni, 26. veebruar, 29. juuni, 29. mai, ..., 29. oktoober, 31. jaanuar, 31. oktoober, 4. mai, 4. oktoober, 4. veebruar, 5. märts, 5. september, 6. juuni, 7. juuli. Laienda indeks (10 rohkem) »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
1956 ja Armeenia · Armeenia ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Dmitri Šepilov
Dmitri Šepilov (1955) Dmitri Trofimovitš Šepilov (vene Дмитрий Трофимович Шепилов) (5. november (vana kalendri järgi 23. oktoober) 1905 Aşgabat – 8. august 1995 Moskva) oli vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane.
1956 ja Dmitri Šepilov · Dmitri Šepilov ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
1956 ja Jossif Stalin · Jossif Stalin ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Karjala-Soome NSV
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956.
1956 ja Karjala-Soome NSV · Karjala-Soome NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
1956 ja Moskva · Moskva ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
1956 ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja Nõukogude Liit ·
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
1956 ja Nikita Hruštšov · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja Nikita Hruštšov ·
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
1956 ja NLKP 20. kongress · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NLKP 20. kongress ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
1956 ja NLKP Keskkomitee · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NLKP Keskkomitee ·
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
1956 ja NSV Liidu Ülemnõukogu · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NSV Liidu Ülemnõukogu ·
Vjatšeslav Molotov
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940).
1956 ja Vjatšeslav Molotov · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja Vjatšeslav Molotov ·
10. veebruar
10.
10. veebruar ja 1956 · 10. veebruar ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
14. juuli
14.
14. juuli ja 1956 · 14. juuli ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
14. veebruar
14.
14. veebruar ja 1956 · 14. veebruar ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
16. juuli
16.
16. juuli ja 1956 · 16. juuli ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
16. juuni
16.
16. juuni ja 1956 · 16. juuni ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
16. november
16.
16. november ja 1956 · 16. november ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
17. mai
17.
17. mai ja 1956 · 17. mai ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
18. jaanuar
18.
18. jaanuar ja 1956 · 18. jaanuar ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
18. märts
18.
18. märts ja 1956 · 18. märts ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
22. märts
22.
1956 ja 22. märts · 22. märts ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
22. november
22.
1956 ja 22. november · 22. november ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
23. november
23.
1956 ja 23. november · 23. november ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
24. mai
24.
1956 ja 24. mai · 24. mai ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
26. juuni
26.
1956 ja 26. juuni · 26. juuni ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
26. veebruar
26.
1956 ja 26. veebruar · 26. veebruar ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
29. juuni
29.
1956 ja 29. juuni · 29. juuni ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
29. mai
29.
1956 ja 29. mai · 29. mai ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
29. oktoober
29.
1956 ja 29. oktoober · 29. oktoober ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
31. jaanuar
31.
1956 ja 31. jaanuar · 31. jaanuar ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
31. oktoober
31.
1956 ja 31. oktoober · 31. oktoober ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
4. mai
4.
1956 ja 4. mai · 4. mai ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
4. oktoober
4.
1956 ja 4. oktoober · 4. oktoober ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
4. veebruar
4.
1956 ja 4. veebruar · 4. veebruar ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
5. märts
5.
1956 ja 5. märts · 5. märts ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
5. september
5.
1956 ja 5. september · 5. september ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
6. juuni
6.
1956 ja 6. juuni · 6. juuni ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
7. juuli
7.
1956 ja 7. juuli · 7. juuli ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ühist
- Millised on sarnasused 1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Võrdlus 1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
1956 on 264 suhted, samas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo 256. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 7.69% = 40 / (264 + 256).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1956 ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
