Sarnasusi 20. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud
20. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Austria, Esimene maailmasõda, Francisco Franco, Gruusia, Hiina, Iirimaa, Iisrael, Internet, Jaapan, Jacques Chirac, Külm sõda, Kolmas riik, Kommunism, Kreeka, Moskva, Natsionaalsotsialism, Nõukogude Liit, Osmanite riik, Saksamaa, Soome, Stockholm, Suurbritannia, Taani, Teine maailmasõda, Televiisor, Televisioon, Ungari, Ungari ülestõus (1956), Vana-Kreeka, ..., Venemaa, 1920. aastad, 1930. aastad, 1960. aastad, 1970. aastad. Laienda indeks (5 rohkem) »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
20. sajand ja Ameerika Ühendriigid · Ameerika Ühendriigid ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
20. sajand ja Austria · Austria ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
20. sajand ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Francisco Franco
Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo (lühendatult Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo ('juht')); (4. detsember 1892 Ferrol – 20. november 1975 Madrid) oli Hispaania riigipea aastast 1936 kuni 1975.
20. sajand ja Francisco Franco · Francisco Franco ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
20. sajand ja Gruusia · Gruusia ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
20. sajand ja Hiina · Hiina ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
20. sajand ja Iirimaa · Iirimaa ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
20. sajand ja Iisrael · Iisrael ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Internet
Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.
20. sajand ja Internet · Internet ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
20. sajand ja Jaapan · Jaapan ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Jacques Chirac
Jacques Chirac (29. november 1932 Pariis – 26. september 2019 Pariis) oli Prantsusmaa poliitik, Prantsusmaa president 1995–2007 ning Andorra kaasvürst 1997–2005.
20. sajand ja Jacques Chirac · Jacques Chirac ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
20. sajand ja Külm sõda · Külm sõda ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
20. sajand ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
20. sajand ja Kommunism · Kommunism ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
20. sajand ja Kreeka · Kreeka ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
20. sajand ja Moskva · Moskva ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
20. sajand ja Natsionaalsotsialism · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Natsionaalsotsialism ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
20. sajand ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
20. sajand ja Osmanite riik · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Osmanite riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
20. sajand ja Saksamaa · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Saksamaa ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
20. sajand ja Soome · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Soome ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
20. sajand ja Stockholm · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Stockholm ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
20. sajand ja Suurbritannia · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Suurbritannia ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
20. sajand ja Taani · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Taani ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
20. sajand ja Teine maailmasõda · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Teine maailmasõda ·
Televiisor
Televiisor ehk teler (argikeeles telekas, telku, televusser) on televisiooni vastuvõtuseade, mis muudab raadio teel või kaablivõrgu kaudu saabuva signaali liikuvaks pildiks ja sellega kaasnevaks heliks.
20. sajand ja Televiisor · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Televiisor ·
Televisioon
Televisioon (lühend TV) on üks elektroonilise teabelevi vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu.
20. sajand ja Televisioon · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Televisioon ·
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
20. sajand ja Ungari · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Ungari ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
20. sajand ja Ungari ülestõus (1956) · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Ungari ülestõus (1956) ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
20. sajand ja Vana-Kreeka · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Vana-Kreeka ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
20. sajand ja Venemaa · Nüüdisaegsed olümpiamängud ja Venemaa ·
1920. aastad
1920.
1920. aastad ja 20. sajand · 1920. aastad ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
1930. aastad
1930.
1930. aastad ja 20. sajand · 1930. aastad ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
1960. aastad
1960.
1960. aastad ja 20. sajand · 1960. aastad ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
1970. aastad
1970.
1970. aastad ja 20. sajand · 1970. aastad ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 20. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud ühist
- Millised on sarnasused 20. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud
Võrdlus 20. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud
20. sajand on 336 suhted, samas Nüüdisaegsed olümpiamängud 535. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 4.02% = 35 / (336 + 535).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 20. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: