Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 2018. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud
2018. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Ester Ledecká, Jääkeegel, Kanada, Kiiruisutamine, Lõuna-Korea, Lumelauasõit, Marit Bjørgen, Mäesuusatamine, Norra, Prantsusmaa, Pyeongchangi maakond, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Saksamaa, Venemaa, 1972. aasta taliolümpiamängud, 1998. aasta taliolümpiamängud, 2010. aasta taliolümpiamängud, 2014. aasta taliolümpiamängud, 2022. aasta taliolümpiamängud.
Ester Ledecká
Ester Ledecká Ester Ledecká (sündinud 23. märtsil 1995 Prahas) on Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Ester Ledecká · Ester Ledecká ja Taliolümpiamängud ·
Jääkeegel
Kivi mängupanek Jääkeeglikivid märklaual Jääkeegel ehk kurling (inglise keeles curling) on jääl mängitav talispordiala.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Jääkeegel · Jääkeegel ja Taliolümpiamängud ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Kanada · Kanada ja Taliolümpiamängud ·
Kiiruisutamine
Ireen Wüst 2007. aastal Jaap Eden 1890. aastal Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Kiiruisutamine · Kiiruisutamine ja Taliolümpiamängud ·
Lõuna-Korea
Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Ida-Aasias, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Lõuna-Korea · Lõuna-Korea ja Taliolümpiamängud ·
Lumelauasõit
Lumelauasõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad jalgade külge puust või muust materjalist valmistatud lauaga (lumelaua) ja sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Lumelauasõit · Lumelauasõit ja Taliolümpiamängud ·
Marit Bjørgen
Marit Bjørgen (sündinud 21. märtsil 1980 Trondheimis) on Norra murdmaasuusataja, kaheksakordne olümpiavõitja ja kaheksateistkordne maailmameister. Juunioride maailmameistrivõistlustel jäi Bjørgeni parimaks kohaks 3. veebruaril 1999 Austrias Saalfeldenis saadud 8. koht 5 km klassikatehnikadistantsil. Bjørgen debüteeris MK-sarjas 27. detsembril 1999 Šveitsis Engelbergis klassikasprindis, kus ta jäi 39. kohale. Esimest korda sõitis ta MK-punktidele aasta hiljem, 29. detsembril 2000 jällegi Engelbergis, kus oli 1 km klassikasprindis 17. ja järgmisel päeval 1 km vabasprindis 29. 21. jaanuaril 2001 tuli ta esimest korda Norra meistrivõistlustel medalile, sõites 5 km klassikas välja pronksmedali. 31. märtsil 2001 sai ta pronksmedali ka 1 km vabatehnikasprindis. Esimest korda osales Bjørgen suurvõistlustel 2001. aasta maailmameistrivõistlustel Soomes Lahtis, kus tema parimaks tulemuseks jäi 19. koht 10 km jälitussõidus. 10 km klassikasõidus oli ta 24. Ta pääses Norra koondisse sellest hoolimata, et oli Norra meistrivõistlustelt seni ainult ühe pronksmedali saanud ega olnud kordagi MK-sarjas esikümnesse pääsenud. 2002. aastal ei tulnud Bjørgen Norra meistrivõistlustel üldse medalile, kuid parandas oma parimat kohta MK-sarjas. 24. novembril 2001 oli ta Kuopios 5 km klassikasõidus 14. ja 8. detsembril Itaalias Cognes 5 km klassikadistantsil samuti. Tulemused ei olnud muljetavaldavad, kuid ta arvati Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängude koondisse. Ta sõitis 30 km klassikasõidus välja 14. koha, aga teatesõidus saavutas hõbemedali. Ühisstardiga 15 km vabastiilis sõidus oli ta 50. Pärast olümpiamänge paranesid tema tulemused märgatavalt. 10. märtsil saavutas ta MK-etapil Norra naiskonnas Rootsis Falunis taas 2. koha, 23. märtsil Norras Lillehammeris ühisstardiga 58 km klassikastiilis sõidus 13. koha ja 26. oktoobril võitis ta Saksamaal Düsseldorfis oma elu esimese MK-etapi. See sõideti 2 km distantsil vabastiilis sprindina. 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Itaalias Val di Fiemmes tuli ta 26. veebruaril 1,5 km sprindi vabasõidus maailmameistriks. Enne seda oli ta 18. veebruaril tulnud ühisstardist 15 km klassikasõidus 24. kohale ja võitnud 24. veebruaril teatenaiskonnaga hõbemedali Saksamaa järel ja Venemaa ees. Kaks aastat hiljem, 28. jaanuaril 2005 tuli Bjørgen esimest korda Norra meistriks. See toimus 1 km klassikasprindis. 7,5+7,5 km jälitussõidus tuli hõbemedal. 2005. aasta MM-il Saksamaal Oberstdorfis Bjørgen üllatuslikult sprindis oma tiitlit kaitsta ei suutnud, jäädes 16. kohale, kuid tuli maailmameistriks 30 km ühisstardiga klassikasõidus, teatesprindi vabasõidus koos Hilde Pederseniga ja 4×5 km teatesõidus Venemaa ja Itaalia ees, sõites viimast vahetust. Veel sai ta neilt võistlustelt hõbemedali 2×7,5 km jälitussõidus Julia Tšepalova järel ning pronksmedali 10 km vabasõidus Kateřina Neumannová ja Tšepalova järel, olles nende võistluste edukaim sportlane. 2006. aasta taliolümpiamängudel Pragelatos tegi Bjørgen viis starti. 12. veebruaril katkestas ta 7,5+7,5 km jälitussõidu (Kristina Šmigun võitis), 14. veebruaril oli naiskondlikus klassikasprindis 6×1,2 km distantsil 4., 16. veebruaril tuli 10 km klassikatehnikas sõidul Kristina Šmiguni järel hõbemedalile, 18. veebruaril saavutas teatenaiskonnas 5. koha, sõites viimast vahetust, ja 22. veebruaril tuli 1,2 km vabastiilis sprindis 18. kohale. 2007. aasta MM-il Jaapanis Sapporos startis ta kõigil kuuel distantsil. 22. veebruaril oli ta klassikasprindis B-finaali 4. ja kokku 10., 23. veebruaril võitis ta koos Astrid Jacobseniga pronksmedali sprinditeates Soome ja Saksamaa järel, 25. veebruaril oli ta 7,5+7,5 km jälitussõidus 12., 27. veebruaril oli 10 km vabastiilis sõidus 22., 1. märtsil võitis Norra naiskonnas 4×5 km teatesõidus pronksmedali Soome ja Saksamaa järel (Bjørgen sõitis teist vahetust) ning 3. märtsil tuli ühisstardist 30 km klassikatehnikas sõidus 9. kohale. 2009. aasta MM-il Liberecis startis ta neljal distantsil. 19. veebruaril oli ta 10 km klassikasõidus 16., 21. veebruaril 7,5+7,5 km jälitussõidus 19., 24. veebruaril 1,3 km vabastiilis sprindis 9. ja 26. veebruaril 4×5 km teatesõidus 4. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris startis ta viiel distantsil. 15. veebruaril tuli ta 10 km vabatehnikasõidus Charlotte Kalla ja Kristina Šmiguni järel pronksmedalile, 17. veebruaril võitis 1,5 km klassikasprindi, 19. veebruaril võitis 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu, 25. veebruaril võitis 4×5 km teatenaiskonnaga juba kolmanda kuldmedali ja 27. veebruaril tuli ta ühisstardist 30 km klassikasõidus Justyna Kowalczyki järel hõbemedalile, kaotades kõigest 0,3 sekundiga. 2015. aastal võitis ta esimest korda Tour de Ski. Bjørgen võitis maailma karika neli korda (2005, 2006, 2012 ja 2015), tavadistantside karika kolm korda (2005, 2012 ja 2015) ning sprindikarika viis korda (2003, 2004, 2005, 2006 ja 2015). Bjørgen lõpetas sportlaskarjääri pärast hooaega 2017–18, kuid 2020. aasta mais teatas ta, et hakkab võistlema suusamaratonidel. Bjørgen Otepää MK-etapil (2006).
2018. aasta taliolümpiamängud ja Marit Bjørgen · Marit Bjørgen ja Taliolümpiamängud ·
Mäesuusatamine
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Mäesuusatamine · Mäesuusatamine ja Taliolümpiamängud ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Norra · Norra ja Taliolümpiamängud ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Taliolümpiamängud ·
Pyeongchangi maakond
Pyeongchang on maakond Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Pyeongchangi maakond · Pyeongchangi maakond ja Taliolümpiamängud ·
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
right ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Taliolümpiamängud ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Saksamaa · Saksamaa ja Taliolümpiamängud ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
2018. aasta taliolümpiamängud ja Venemaa · Taliolümpiamängud ja Venemaa ·
1972. aasta taliolümpiamängud
1972.
1972. aasta taliolümpiamängud ja 2018. aasta taliolümpiamängud · 1972. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud ·
1998. aasta taliolümpiamängud
1998.
1998. aasta taliolümpiamängud ja 2018. aasta taliolümpiamängud · 1998. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud ·
2010. aasta taliolümpiamängud
thumb 2010.
2010. aasta taliolümpiamängud ja 2018. aasta taliolümpiamängud · 2010. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud ·
2014. aasta taliolümpiamängud
Sotši taliolümpiamängude puhul välja antud sajarublane rahatäht 2014.
2014. aasta taliolümpiamängud ja 2018. aasta taliolümpiamängud · 2014. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud ·
2022. aasta taliolümpiamängud
2022. aasta taliolümpiamängude logo 2022.
2018. aasta taliolümpiamängud ja 2022. aasta taliolümpiamängud · 2022. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 2018. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud ühist
- Millised on sarnasused 2018. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud
Võrdlus 2018. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud
2018. aasta taliolümpiamängud on 150 suhted, samas Taliolümpiamängud 104. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 7.48% = 19 / (150 + 104).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 2018. aasta taliolümpiamängud ja Taliolümpiamängud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
