Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal

4. juuni vs. Põhjasõda Eesti alal

4. Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Sarnasusi 4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal

4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander I, Boriss Šeremetev, Eestimaa kindralkuberneride loend, Juliuse kalender, Moskva tsaaririik, Osmanite riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Tallinn, Tartu, Tartu piiramine (1704).

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

4. juuni ja Aleksander I · Aleksander I ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Boriss Šeremetev

Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.

4. juuni ja Boriss Šeremetev · Boriss Šeremetev ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Eestimaa kindralkuberneride loend

Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).

4. juuni ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Eestimaa kindralkuberneride loend ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

4. juuni ja Juliuse kalender · Juliuse kalender ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

4. juuni ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

4. juuni ja Osmanite riik · Osmanite riik ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

4. juuni ja Rootsi · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

4. juuni ja Rootsi kuningas · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

4. juuni ja Rzeczpospolita · Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

4. juuni ja Tallinn · Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

4. juuni ja Tartu · Põhjasõda Eesti alal ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1704)

Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.

4. juuni ja Tartu piiramine (1704) · Põhjasõda Eesti alal ja Tartu piiramine (1704) · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal

4. juuni on 186 suhted, samas Põhjasõda Eesti alal 374. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 2.14% = 12 / (186 + 374).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: