Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Aa (täpsustus), Aa algkool, Aa asundus, Aa Hooldekodu, Aa hooldekodu kalmistu, Aa männik, Aa mõis, Aa park, Aa pioneerilaager, Aa rand, Aa vald, Adam Olearius, Adramaa, Alepõld, Alulinn, Alutaguse, Eesti 2000. aasta rahvaloendus, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti kohanimeraamat, Eesti Metodisti Kirik, Giideon, Haak, Ida-Viru maakond, Ilona Lepsalu, Jõhvi, Juurdeehitis, Kaater, Kabel, Kärkna klooster, Külavanem, Kivikalme, Klooster, Kohtla, Kohtla-Järve, Koppel, Kultuskivi, Ladina keel, Lään, Lüganuse, Lüganuse kihelkond, Lüganuse kolhoos, Lüganuse vald, Liivi sõda, Looduskaitse, Lubjaahi, Matthias Johann Eisen, Moldova (Lüganuse), Moonakas, Narva foogtkond, Nõukogude Liit, ..., Nehatu, Ohvrikivi, Omastav kääne, Paul Johansen, Põhja-Eesti pank, Piirivalve, Pruunkaru, Rehi, Sadam, Saka, Saka mõis, Saksamaa, Sõjavang, Soome, Soome keel, Soome laht, Soosaar, Taani hindamisraamat, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna–Narva maantee, Tara, Tarandkalme, Teine maailmasõda, Vabadik, Varja, Viru Keemia Grupp, Voorepera, 1242, 1426, 1497, 1650, 1860. aastad, 1924, 1930. aastad, 1969, 1975, 1988, 20. sajand. Laienda indeks (39 rohkem) »
Aa (täpsustus)
Aa on mitme koha, asja ja isiku nimi.
Uus!!: Aa ja Aa (täpsustus) · Näe rohkem »
Aa algkool
Aa algkool oli algkool Aa külas aastatel 1919–1969.
Uus!!: Aa ja Aa algkool · Näe rohkem »
Aa asundus
Aa asundus oli asundus Kohtla-Järve rajooni Lüganuse külanõukogus.
Uus!!: Aa ja Aa asundus · Näe rohkem »
Aa Hooldekodu
Aa Hooldekodu (ka Häcke OÜ Aa hooldekodu, OÜ Häcke Aa Hooldekodu) on hoolekandeasutus Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa külas kunagise Aa mõisa härrastemajas.
Uus!!: Aa ja Aa Hooldekodu · Näe rohkem »
Aa hooldekodu kalmistu
Aa hooldekodu kalmistu Aa hooldekodu kalmistu on kalmistu Lüganuse kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Aa külas Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Aa ja Aa hooldekodu kalmistu · Näe rohkem »
Aa männik
Aa männik on looduskaitsealune põline männik ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aa külas Aa pargist kirde pool.
Uus!!: Aa ja Aa männik · Näe rohkem »
Aa mõis
Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.
Uus!!: Aa ja Aa mõis · Näe rohkem »
Aa park
Aa park on Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa külas asuv Aa mõisa park.
Uus!!: Aa ja Aa park · Näe rohkem »
Aa pioneerilaager
Aa pioneerilaager oli Kohtla-Järve rajoonis Lüganuse külanõukogus Aa külas Aa ranna ääres asunud pioneerilaager.
Uus!!: Aa ja Aa pioneerilaager · Näe rohkem »
Aa rand
Aa rand aerofotol. Tiit Tõnurist / Hiiumaa Mudeliklubi Aa rand on liivane supelrand Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aa külas 1,5 km Aa mõisa härrastemajast kirde pool.
Uus!!: Aa ja Aa rand · Näe rohkem »
Aa vald
Aa vald oli vald Virumaal Lüganuse kihelkonnas.
Uus!!: Aa ja Aa vald · Näe rohkem »
Adam Olearius
Adam Olearius Adam Olearius (õieti Adam Ölschläger, ladinapäraselt ka Asconios Olivarius, pseudonüümina Adonis; 24. september 1599 Aschersleben – 22. veebruar 1671 Gottorf, Schleswig) oli saksa päritolu geograaf, teadlane ja poliitik.
Uus!!: Aa ja Adam Olearius · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Aa ja Adramaa · Näe rohkem »
Alepõld
Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.
Uus!!: Aa ja Alepõld · Näe rohkem »
Alulinn
Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.
Uus!!: Aa ja Alulinn · Näe rohkem »
Alutaguse
Alutaguse võib olla.
Uus!!: Aa ja Alutaguse · Näe rohkem »
Eesti 2000. aasta rahvaloendus
2000.
Uus!!: Aa ja Eesti 2000. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Uus!!: Aa ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Aa ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Eesti Metodisti Kirik
Eesti Metodisti Kirik (lühend EMK) on metodistlik kirikuorganisatsioon Eestis.
Uus!!: Aa ja Eesti Metodisti Kirik · Näe rohkem »
Giideon
EMK Kristlik Laager Gideon on Aa külas Aa ranna ääres endise Aa pioneerilaagri alal tegutsev Eesti Metodisti Kiriku lastelaager.
Uus!!: Aa ja Giideon · Näe rohkem »
Haak
Uksehaak Haak on väike konks suluse, kinnise või muu sellise osana või koos aasaga.
Uus!!: Aa ja Haak · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Aa ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Ilona Lepsalu
Ilona Lepsalu (sündinud 10. oktoobril 1970 Rakveres) on Eesti munitsipaalpoliitik.
Uus!!: Aa ja Ilona Lepsalu · Näe rohkem »
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Uus!!: Aa ja Jõhvi · Näe rohkem »
Juurdeehitis
pisi Juurdeehitis (juurdeehitamise kui protsessi kohta kasutatakse ka sõna juurdeehitus) on hoone või muu rajatise osa, mis on ehitatud algse rajatise või varasema juurdeehitise külge.
Uus!!: Aa ja Juurdeehitis · Näe rohkem »
Kaater
Lõbusõidukaater ''Antares-8.80'' Kaater reisijate veoks Sukeldujate kaater ''Kulkuri'' (2013) Nõukogude Liidus valmistatud 205 klassi raketikaater (1982) Kaater (vene катер, inglise cutter) on jõuseadme abil liikuv, vähemalt ühe kajutiga, tavaliselt vähemalt osaliselt pealt tekiga kaetud ja tavaliselt kiirekäigulisem väiksem veesõiduk.
Uus!!: Aa ja Kaater · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Aa ja Kabel · Näe rohkem »
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Uus!!: Aa ja Kärkna klooster · Näe rohkem »
Külavanem
Külavanem on Eestis ühe või mitme küla elanike ühiste huvide esindaja, kes juhib küla ja juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, kehtivatest õigusaktidest ning valla ja piirkonna arengukavadest.
Uus!!: Aa ja Külavanem · Näe rohkem »
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Uus!!: Aa ja Kivikalme · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Aa ja Klooster · Näe rohkem »
Kohtla
Kohtla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: Aa ja Kohtla · Näe rohkem »
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Aa ja Kohtla-Järve · Näe rohkem »
Koppel
Koppel (saksa sõnast Koppel) on talu lähedal olev aiaga piiratud karjamaa.
Uus!!: Aa ja Koppel · Näe rohkem »
Kultuskivi
Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.
Uus!!: Aa ja Kultuskivi · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aa ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Aa ja Lään · Näe rohkem »
Lüganuse
Lüganuse on alevik Ida-Viru maakonnas, Lüganuse valla ja kihelkonna keskus.
Uus!!: Aa ja Lüganuse · Näe rohkem »
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Aa ja Lüganuse kihelkond · Näe rohkem »
Lüganuse kolhoos
Lüganuse kolhoos oli kolhoos Lüganuse külanõukogu territooriumil (praeguse Lüganuse valla) territooriumil.
Uus!!: Aa ja Lüganuse kolhoos · Näe rohkem »
Lüganuse vald
Lüganuse vald on vald Ida-Viru maakonna loodeosas Soome lahe kaldal.
Uus!!: Aa ja Lüganuse vald · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Aa ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Aa ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Lubjaahi
Lubjaahi Namiibias Lubjaahi Suurbritannias Lubjaahi oli lubjakivist (paekivist) ehitatud ahi lubja põletamiseks.
Uus!!: Aa ja Lubjaahi · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Aa ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Moldova (Lüganuse)
Moldova on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Uus!!: Aa ja Moldova (Lüganuse) · Näe rohkem »
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Uus!!: Aa ja Moonakas · Näe rohkem »
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Uus!!: Aa ja Narva foogtkond · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Aa ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nehatu
Nehatu on mitme koha nimi Eestis.
Uus!!: Aa ja Nehatu · Näe rohkem »
Ohvrikivi
Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
Uus!!: Aa ja Ohvrikivi · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Aa ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Uus!!: Aa ja Paul Johansen · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Aa ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Piirivalve
Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.
Uus!!: Aa ja Piirivalve · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Aa ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Aa ja Rehi · Näe rohkem »
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Uus!!: Aa ja Sadam · Näe rohkem »
Saka
Saka on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: Aa ja Saka · Näe rohkem »
Saka mõis
Saksa mõisa härrastemaja Saka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aa ja Saka mõis · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aa ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Aa ja Sõjavang · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Aa ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Aa ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Aa ja Soome laht · Näe rohkem »
Soosaar
Soosaar Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaar ehk võhmas on soos olev kõrgem koht, kus sageli kasvavad võsa ja puud.
Uus!!: Aa ja Soosaar · Näe rohkem »
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Uus!!: Aa ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Aa ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aa ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Aa ja Tallinna–Narva maantee · Näe rohkem »
Tara
Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.
Uus!!: Aa ja Tara · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Aa ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Aa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vabadik
Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.
Uus!!: Aa ja Vabadik · Näe rohkem »
Varja
Varja on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Uus!!: Aa ja Varja · Näe rohkem »
Viru Keemia Grupp
Viru Keemia Grupp (VKG) on Eesti põlevkivitööstuse, elektritootmise ja avalike kommunaalteenuste valdusettevõte (inglise holding group).
Uus!!: Aa ja Viru Keemia Grupp · Näe rohkem »
Voorepera
Voorepera (1977. aastani Voorepere) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Uus!!: Aa ja Voorepera · Näe rohkem »
1242
1242.
Uus!!: Aa ja 1242 · Näe rohkem »
1426
1426.
Uus!!: Aa ja 1426 · Näe rohkem »
1497
1497.
Uus!!: Aa ja 1497 · Näe rohkem »
1650
1650.
Uus!!: Aa ja 1650 · Näe rohkem »
1860. aastad
1860.
Uus!!: Aa ja 1860. aastad · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Aa ja 1924 · Näe rohkem »
1930. aastad
1930.
Uus!!: Aa ja 1930. aastad · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Aa ja 1969 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Aa ja 1975 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Aa ja 1988 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Aa ja 20. sajand · Näe rohkem »
