Aaga ja Liik (bioloogia)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aaga ja Liik (bioloogia)

Aaga vs. Liik (bioloogia)

Aaga ehk merikärnkonn (ka merekärnkonn; teaduslik ladinakeelne nimetus Rhinella marina, varasem teaduslik nimi Bufo marinus) on kahepaikseliik päriskonnaliste seltsi kärnkonlaste sugukonna Rhinella perekonnast. Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Sarnasusi Aaga ja Liik (bioloogia)

Aaga ja Liik (bioloogia) on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Carl von Linné, Kahepaiksed, Ladina keel, Selgroogsed.

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Aaga ja Carl von Linné · Carl von Linné ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Aaga ja Kahepaiksed · Kahepaiksed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Aaga ja Ladina keel · Ladina keel ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Aaga ja Selgroogsed · Liik (bioloogia) ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Aaga ja Liik (bioloogia) ühist
Millised on sarnasused Aaga ja Liik (bioloogia)

Võrdlus Aaga ja Liik (bioloogia)

Aaga on 23 suhted, samas Liik (bioloogia) 56. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 5.06% = 4 / (23 + 56).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aaga ja Liik (bioloogia). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika