Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Aime Mäemets, Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Eesti järved, Eesti Teaduste Akadeemia, Eestimaa Looduse Fond, Hüdrobioloogia, Helle Mäemets, Limnoloogia, Nõukogude Eesti preemia, Tallinn, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tartu Ülikool, Valgetähe teenetemärk, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Vesikirbulised, Zooloogia, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 18. jaanuar, 1929, 1949, 1954, 1961, 1971, 1986, 1990, 2001, 2002, 24. november.
Aime Mäemets
Aime Mäemets (29. september 1930 – 7. juuli 1996) oli eesti hüdrobotaanik.
Uus!!: Aare Mäemets ja Aime Mäemets · Näe rohkem »
Eerik Kumari looduskaitsepreemia
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989.
Uus!!: Aare Mäemets ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia · Näe rohkem »
Eesti järved
Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
Uus!!: Aare Mäemets ja Eesti järved · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Aare Mäemets ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Eestimaa Looduse Fond
Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond (lühend ELF) on Eesti valitsusväline keskkonnakaitse organisatsioon.
Uus!!: Aare Mäemets ja Eestimaa Looduse Fond · Näe rohkem »
Hüdrobioloogia
Hüdrobioloogia on teadus eluprotsessidest vees, see on vee-elustiku ja elutingimuste (ökoloogia) uurimine.
Uus!!: Aare Mäemets ja Hüdrobioloogia · Näe rohkem »
Helle Mäemets
Helle Mäemets (sündinud 12. mail 1955) on eesti bioloog.
Uus!!: Aare Mäemets ja Helle Mäemets · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Aare Mäemets ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Nõukogude Eesti preemia
Nõukogude Eesti preemia oli Eesti NSV autasu, mis asutati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 6.
Uus!!: Aare Mäemets ja Nõukogude Eesti preemia · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aare Mäemets ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Nõmme Gümnaasiumi Nõmme maja remondi lõppjärgus oktoobris 2008 Nõmme Gümnaasiumi Hiiu maja Tallinna Nõmme Gümnaasium on üldhariduskool Tallinnas Nõmmel.
Uus!!: Aare Mäemets ja Tallinna Nõmme Gümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Aare Mäemets ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Valgetähe teenetemärk
Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.
Uus!!: Aare Mäemets ja Valgetähe teenetemärk · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Aare Mäemets ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Aare Mäemets ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Uus!!: Aare Mäemets ja Zooloogia · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Aare Mäemets ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
18. jaanuar
18.
Uus!!: Aare Mäemets ja 18. jaanuar · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1929 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1949 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1954 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1961 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1971 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1986 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Aare Mäemets ja 1990 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Aare Mäemets ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Aare Mäemets ja 2002 · Näe rohkem »
24. november
24.
Uus!!: Aare Mäemets ja 24. november · Näe rohkem »
