Sarnasusi Aatom ja Nobeli füüsikaauhind
Aatom ja Nobeli füüsikaauhind on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Elektron, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Gaas, Heelium, Keemiline element, Kvant, Kvantmehaanika, Neutron, Pauli printsiip, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Tuumajõud, Tuumareaktsioon, Vesinik.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatom ja Aatomituum · Aatomituum ja Nobeli füüsikaauhind ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Aatom ja Elektron · Elektron ja Nobeli füüsikaauhind ·
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Aatom ja Elementaarlaeng · Elementaarlaeng ja Nobeli füüsikaauhind ·
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Aatom ja Elementaarosakesed · Elementaarosakesed ja Nobeli füüsikaauhind ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Aatom ja Gaas · Gaas ja Nobeli füüsikaauhind ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Aatom ja Heelium · Heelium ja Nobeli füüsikaauhind ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Aatom ja Keemiline element · Keemiline element ja Nobeli füüsikaauhind ·
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Aatom ja Kvant · Kvant ja Nobeli füüsikaauhind ·
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Aatom ja Kvantmehaanika · Kvantmehaanika ja Nobeli füüsikaauhind ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Aatom ja Neutron · Neutron ja Nobeli füüsikaauhind ·
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Aatom ja Pauli printsiip · Nobeli füüsikaauhind ja Pauli printsiip ·
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Aatom ja Radioaktiivne kiirgus · Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivne kiirgus ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Aatom ja Radioaktiivsus · Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus ·
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Aatom ja Tuumajõud · Nobeli füüsikaauhind ja Tuumajõud ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Aatom ja Tuumareaktsioon · Nobeli füüsikaauhind ja Tuumareaktsioon ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aatom ja Nobeli füüsikaauhind ühist
- Millised on sarnasused Aatom ja Nobeli füüsikaauhind
Võrdlus Aatom ja Nobeli füüsikaauhind
Aatom on 111 suhted, samas Nobeli füüsikaauhind 288. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 4.01% = 16 / (111 + 288).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aatom ja Nobeli füüsikaauhind. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: