Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aatom ja Vesi

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aatom ja Vesi

Aatom vs. Vesi

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Sarnasusi Aatom ja Vesi

Aatom ja Vesi on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommassiühik, Elektrivool, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektronkiht, Femto-, Gaas, Hapnik, Ionisatsioon, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Lainepikkus, Lämmastik, Molekul, Päikesesüsteem, Prooton, Vesinik.

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Aatom ja Aatommassiühik · Aatommassiühik ja Vesi · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Aatom ja Elektrivool · Elektrivool ja Vesi · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Aatom ja Elektrolüüs · Elektrolüüs ja Vesi · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Aatom ja Elektromagnetiline kiirgus · Elektromagnetiline kiirgus ja Vesi · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Aatom ja Elektronkiht · Elektronkiht ja Vesi · Näe rohkem »

Femto-

Femto- (tähis f) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.

Aatom ja Femto- · Femto- ja Vesi · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Aatom ja Gaas · Gaas ja Vesi · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Aatom ja Hapnik · Hapnik ja Vesi · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Aatom ja Ionisatsioon · Ionisatsioon ja Vesi · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Aatom ja Lainepikkus · Lainepikkus ja Vesi · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Aatom ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesi · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Aatom ja Molekul · Molekul ja Vesi · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Aatom ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Vesi · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Aatom ja Prooton · Prooton ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Aatom ja Vesinik · Vesi ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aatom ja Vesi

Aatom on 111 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.46% = 16 / (111 + 182).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aatom ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »