Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aatom ja Väärisgaasid
Aatom ja Väärisgaasid on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomimudel, Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Anioon, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Füüsikalised omadused, Gaas, Hapnik, Heelium, Isotoop, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Lämmastik, Molekul, Niels Bohr, Päike, Päikesesüsteem, Pikomeeter, Radioaktiivsus, Väävel, Vesinik.
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Aatom ja Aatomimudel · Aatomimudel ja Väärisgaasid ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatom ja Aatomituum · Aatomituum ja Väärisgaasid ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatom ja Aatommass · Aatommass ja Väärisgaasid ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatom ja Aatomnumber · Aatomnumber ja Väärisgaasid ·
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Aatom ja Anioon · Anioon ja Väärisgaasid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Aatom ja Elektron · Elektron ja Väärisgaasid ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Aatom ja Elektronkate · Elektronkate ja Väärisgaasid ·
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Aatom ja Elektronkiht · Elektronkiht ja Väärisgaasid ·
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Aatom ja Füüsikalised omadused · Füüsikalised omadused ja Väärisgaasid ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Aatom ja Gaas · Gaas ja Väärisgaasid ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Aatom ja Hapnik · Hapnik ja Väärisgaasid ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Aatom ja Heelium · Heelium ja Väärisgaasid ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Aatom ja Isotoop · Isotoop ja Väärisgaasid ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Aatom ja Keemiline element · Keemiline element ja Väärisgaasid ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Aatom ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Väärisgaasid ·
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Aatom ja Keemilised omadused · Keemilised omadused ja Väärisgaasid ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Aatom ja Lämmastik · Lämmastik ja Väärisgaasid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Aatom ja Molekul · Molekul ja Väärisgaasid ·
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Aatom ja Niels Bohr · Niels Bohr ja Väärisgaasid ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Aatom ja Päike · Päike ja Väärisgaasid ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Aatom ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Väärisgaasid ·
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Aatom ja Pikomeeter · Pikomeeter ja Väärisgaasid ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Aatom ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Väärisgaasid ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Aatom ja Väävel · Väärisgaasid ja Väävel ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aatom ja Väärisgaasid ühist
- Millised on sarnasused Aatom ja Väärisgaasid
Võrdlus Aatom ja Väärisgaasid
Aatom on 111 suhted, samas Väärisgaasid 134. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 10.61% = 26 / (111 + 134).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aatom ja Väärisgaasid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
