Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Abasiini keel

Index Abasiini keel

Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.

Sisukord

  1. 53 suhted: Abasiinid, Abhaasi keel, Abhaasi-adõgee keeled, Öeldis, Daativ, Definiitsus ja indefiniitsus, Foneetika, Fonoloogia, Infinitiiv, Inglise keel, Isikuline asesõna, Isikunimi, Kaashäälik, Kabardi-tšerkessi keel, Karatšai-Tšerkessia, Kausatiiv, Kõneviis, Kõrvallause, Keelesugulus, Kesksõna, Ladina kiri, Lõuna-Kaukaasia, Määrsõna, Morfoloogia, Murrak, Murre, Näitav asesõna, Nõukogude Liit, Nimetav kääne, Nimisõna, Poolvokaal, Prefiks, Rahvaloendus, Rajoon (Venemaa), Süntaks, Sõnajärg, Sõnavara, Sihitis, Sufiks, Tähestik, Täishäälik, Türgi, Tegusõna, Vene keel, Vene tähestik, Venemaa, Venemaa 2002. aasta rahvaloendus, Venemaa 2010. aasta rahvaloendus, 1932, 1933, ... Laienda indeks (3 rohkem) »

  2. Abhaasi-adõgee keeled
  3. Karatšai-Tšerkessia

Abasiinid

Abasiinid 19. sajandi keskel Abasiinid (ka abaasid; abasiini keeles абаза) on rahvas, kellest enamik elab Venemaal Karatšai-Tšerkessi Vabariigis.

Vaata Abasiini keel ja Abasiinid

Abhaasi keel

Abhaasi keel (abhaasi keeles аҧсуа бызшәа, аҧсшǝа) on abhaaside rahvuskeel.

Vaata Abasiini keel ja Abhaasi keel

Abhaasi-adõgee keeled

Abhaasi-adõgee keeled ehk Loode-Kaukaasia keeled on keelkond Kaukaasia keeli.

Vaata Abasiini keel ja Abhaasi-adõgee keeled

Öeldis

Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.

Vaata Abasiini keel ja Öeldis

Daativ

Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.

Vaata Abasiini keel ja Daativ

Definiitsus ja indefiniitsus

Definiitsus ja indefiniitsus on lause teatestruktuuri elemendid.

Vaata Abasiini keel ja Definiitsus ja indefiniitsus

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Vaata Abasiini keel ja Foneetika

Fonoloogia

Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.

Vaata Abasiini keel ja Fonoloogia

Infinitiiv

Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.

Vaata Abasiini keel ja Infinitiiv

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Vaata Abasiini keel ja Inglise keel

Isikuline asesõna

Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.

Vaata Abasiini keel ja Isikuline asesõna

Isikunimi

Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).

Vaata Abasiini keel ja Isikunimi

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.

Vaata Abasiini keel ja Kaashäälik

Kabardi-tšerkessi keel

Kabardi-tšerkessi keel (ka idatšerkešši keel) kuulub abhaasi-adõgee keelte ehk Loode-Kaukaasia keelte hulka.

Vaata Abasiini keel ja Kabardi-tšerkessi keel

Karatšai-Tšerkessia

Karatšai-Tšerkessi Vabariik ehk Karatšai-Tšerkessia (Карачаево-Черкесия) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Vaata Abasiini keel ja Karatšai-Tšerkessia

Kausatiiv

Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.

Vaata Abasiini keel ja Kausatiiv

Kõneviis

Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.

Vaata Abasiini keel ja Kõneviis

Kõrvallause

Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.

Vaata Abasiini keel ja Kõrvallause

Keelesugulus

Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.

Vaata Abasiini keel ja Keelesugulus

Kesksõna

Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.

Vaata Abasiini keel ja Kesksõna

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Vaata Abasiini keel ja Ladina kiri

Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Vaata Abasiini keel ja Lõuna-Kaukaasia

Määrsõna

Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.

Vaata Abasiini keel ja Määrsõna

Morfoloogia

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.

Vaata Abasiini keel ja Morfoloogia

Murrak

Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.

Vaata Abasiini keel ja Murrak

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Vaata Abasiini keel ja Murre

Näitav asesõna

Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab min­gile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.

Vaata Abasiini keel ja Näitav asesõna

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Abasiini keel ja Nõukogude Liit

Nimetav kääne

Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.

Vaata Abasiini keel ja Nimetav kääne

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Vaata Abasiini keel ja Nimisõna

Poolvokaal

Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).

Vaata Abasiini keel ja Poolvokaal

Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.

Vaata Abasiini keel ja Prefiks

Rahvaloendus

Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta.

Vaata Abasiini keel ja Rahvaloendus

Rajoon (Venemaa)

Taimõri ja Evengi rajoon asuvad pildil keskel rohelisel alal (Krasnojarski krais). Rajoon (vene keeles район) on 2.

Vaata Abasiini keel ja Rajoon (Venemaa)

Süntaks

Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.

Vaata Abasiini keel ja Süntaks

Sõnajärg

Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.

Vaata Abasiini keel ja Sõnajärg

Sõnavara

Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.

Vaata Abasiini keel ja Sõnavara

Sihitis

Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

Vaata Abasiini keel ja Sihitis

Sufiks

Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.

Vaata Abasiini keel ja Sufiks

Tähestik

pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.

Vaata Abasiini keel ja Tähestik

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Vaata Abasiini keel ja Täishäälik

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Vaata Abasiini keel ja Türgi

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Vaata Abasiini keel ja Tegusõna

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Abasiini keel ja Vene keel

Vene tähestik

Vene tähestik on kirillitsal põhinev tähestik, mida kasutatakse vene keele kirjutamiseks.

Vaata Abasiini keel ja Vene tähestik

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Abasiini keel ja Venemaa

Venemaa 2002. aasta rahvaloendus

Venemaa 2002.

Vaata Abasiini keel ja Venemaa 2002. aasta rahvaloendus

Venemaa 2010. aasta rahvaloendus

Rahvaloenduse logo Venemaa 2010.

Vaata Abasiini keel ja Venemaa 2010. aasta rahvaloendus

1932

1932.

Vaata Abasiini keel ja 1932

1933

1933.

Vaata Abasiini keel ja 1933

1938

1938.

Vaata Abasiini keel ja 1938

1970

1970.

Vaata Abasiini keel ja 1970

1979

1979.

Vaata Abasiini keel ja 1979

Vaata ka

Abhaasi-adõgee keeled

Karatšai-Tšerkessia

Tuntud ka kui Abaasi keel.

, 1938, 1970, 1979.