Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Avamaa, Õis, Ebasarikas, Harakkuljuselised, Hübriid, Heitlehisus, Hekk, Hiina, Hiina abeelia, Himaalaja, Ida-Aasia, Ilutaim, Jaapan, Kaheõieline abeelia, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Korea, Kroonlehed, Kuslapuulised, Lehekaenal, Leht, Liblikalised, Liik (bioloogia), Männaseline leheseis, Mehhiko, Munajas leht, Niisutus, Pähklike, Pärismaine elustik, Põõsas, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Robert Brown, Sichuan, Sigimik, Sise-Aasia, Sugukond (bioloogia), Suureõieline abeelia, Taimed, Tolmukas, Tupplehed, Uniohakalaadsed, Vastak leheseis, Vastne, Vili, 1818, 1900, 1955, 1973, 1998, ..., 2001, 2009, 2010, 2013. Laienda indeks (4 rohkem) »
Avamaa
Avamaa on aianduses ja põllumajanduses lahtise taeva all ja kõigile ilmastikumõjudele avatud põllumajanduskultuuride kasvupind.
Uus!!: Abeelia ja Avamaa · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Abeelia ja Õis · Näe rohkem »
Ebasarikas
Ebasarikas Ebasarikas ehk tsümoosne õisik ehk ebasarikõisik (inglise keeles cyme) on sümpodiaalne lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega.
Uus!!: Abeelia ja Ebasarikas · Näe rohkem »
Harakkuljuselised
Abeelia Hiina abeelia Harilik harakkuljus Harakkuljuselised (Linneaceae) on taimede sugukond uniohakalaadsete seltsist.
Uus!!: Abeelia ja Harakkuljuselised · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Abeelia ja Hübriid · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Abeelia ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Hekk
Hekk rajatakse sageli esteetilistel eesmärkidel Sirelihekk Vilsandi saarel Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida.
Uus!!: Abeelia ja Hekk · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Abeelia ja Hiina · Näe rohkem »
Hiina abeelia
thumb Õitsev hiina abeelia Hiina abeelia (Abelia chinensis R.Br.) on taimeliik abeelia perekonnast.
Uus!!: Abeelia ja Hiina abeelia · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Abeelia ja Himaalaja · Näe rohkem »
Ida-Aasia
Ida-Aasia ÜRO liigituse järgi. Ida-Aasia on regioon Aasia idaosas.
Uus!!: Abeelia ja Ida-Aasia · Näe rohkem »
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Uus!!: Abeelia ja Ilutaim · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Abeelia ja Jaapan · Näe rohkem »
Kaheõieline abeelia
Kaheõieline abeelia (Abelia biflora Turcz.) on taimeliik abeelia perekonnast.
Uus!!: Abeelia ja Kaheõieline abeelia · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Abeelia ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Abeelia ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Korea
Korea on maa Kaug-Idas Korea poolsaarel Hiina ja Jaapani vahel.
Uus!!: Abeelia ja Korea · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Abeelia ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Kuslapuulised
Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.
Uus!!: Abeelia ja Kuslapuulised · Näe rohkem »
Lehekaenal
Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.
Uus!!: Abeelia ja Lehekaenal · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Abeelia ja Leht · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Abeelia ja Liblikalised · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Abeelia ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Männaseline leheseis
Männaseline leheseis on leheseis, mille korral lehed asetsevad ühel kõrgusel (männasena) ümber varre.
Uus!!: Abeelia ja Männaseline leheseis · Näe rohkem »
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Abeelia ja Mehhiko · Näe rohkem »
Munajas leht
Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).
Uus!!: Abeelia ja Munajas leht · Näe rohkem »
Niisutus
Metsa niisutamine. Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna maadel. Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
Uus!!: Abeelia ja Niisutus · Näe rohkem »
Pähklike
Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Abeelia ja Pähklike · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Abeelia ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Abeelia ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Abeelia ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Abeelia ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Robert Brown
Robert Brown Robert Brown (21. detsember 1773 Montrose (Šotimaa) – 10. juuni 1858 London) oli šoti botaanik.
Uus!!: Abeelia ja Robert Brown · Näe rohkem »
Sichuan
Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).
Uus!!: Abeelia ja Sichuan · Näe rohkem »
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Uus!!: Abeelia ja Sigimik · Näe rohkem »
Sise-Aasia
Sise-Aasia ehk Tsentraal-Aasia on piirkond Aasia keskosas, mis hõlmab põhiliselt Mongoolia ja Lääne-Hiina.
Uus!!: Abeelia ja Sise-Aasia · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Abeelia ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suureõieline abeelia
tupplehed. thumb Õied ja lehed thumb Sort 'Edward Goucher' Sort 'Edward Goucher' Sort 'Edward Goucher' Sort 'Conti' Sort 'Conti' Madridi botaanikaaias thumb thumb thumb Suureõieline abeelia (Abelia ×grandiflora (Rovelli ex André) Rehd.) on abeelialiikide Abelia chinensis (hiina abeelia) ja Abelia uniflora hübriid.
Uus!!: Abeelia ja Suureõieline abeelia · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Abeelia ja Taimed · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Abeelia ja Tolmukas · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Abeelia ja Tupplehed · Näe rohkem »
Uniohakalaadsed
Uniohakalaadsed (Dipsacales) on õistaimede selts.
Uus!!: Abeelia ja Uniohakalaadsed · Näe rohkem »
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Uus!!: Abeelia ja Vastak leheseis · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Abeelia ja Vastne · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Abeelia ja Vili · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Abeelia ja 1818 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Abeelia ja 1900 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Abeelia ja 1955 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Abeelia ja 1973 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Abeelia ja 1998 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Abeelia ja 2001 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Abeelia ja 2009 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Abeelia ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Abeelia ja 2013 · Näe rohkem »
