Sarnasusi Abstsiishape ja Auksiinid
Abstsiishape ja Auksiinid on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Abstsissioon, Algkude, Biosüntees, Difusioon, Ensüüm, Etüleen, Fütohormoonid, Külgjuur, Kontsentratsioon, Ksüleem, Metabolism, Protoneerimine, Pung, Vili.
Abstsissioon
Abstsissioon (ladina sõnadest ab 'ära' + scindere 'rebima') on taimefüsioloogiline nähtus, mille tagajärjel taime mingi osa eraldub.
Abstsiishape ja Abstsissioon · Abstsissioon ja Auksiinid ·
Algkude
Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.
Abstsiishape ja Algkude · Algkude ja Auksiinid ·
Biosüntees
Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.
Abstsiishape ja Biosüntees · Auksiinid ja Biosüntees ·
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Abstsiishape ja Difusioon · Auksiinid ja Difusioon ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Abstsiishape ja Ensüüm · Auksiinid ja Ensüüm ·
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Abstsiishape ja Etüleen · Auksiinid ja Etüleen ·
Fütohormoonid
Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.
Abstsiishape ja Fütohormoonid · Auksiinid ja Fütohormoonid ·
Külgjuur
Külgjuur on juur, mis kasvab välja kas peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).
Abstsiishape ja Külgjuur · Auksiinid ja Külgjuur ·
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Abstsiishape ja Kontsentratsioon · Auksiinid ja Kontsentratsioon ·
Ksüleem
Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.
Abstsiishape ja Ksüleem · Auksiinid ja Ksüleem ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Abstsiishape ja Metabolism · Auksiinid ja Metabolism ·
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Abstsiishape ja Protoneerimine · Auksiinid ja Protoneerimine ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Abstsiishape ja Pung · Auksiinid ja Pung ·
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Abstsiishape ja Auksiinid ühist
- Millised on sarnasused Abstsiishape ja Auksiinid
Võrdlus Abstsiishape ja Auksiinid
Abstsiishape on 83 suhted, samas Auksiinid 57. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 10.00% = 14 / (83 + 57).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Abstsiishape ja Auksiinid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: