Sarnasusi Adeniin ja Guaniin
Adeniin ja Guaniin on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Derivaat, DNA, Lämmastik, Lämmastikalused, Molaarmass, Nukleiinhapped, Nukleosiid, Puriin, RNA, Süsinik, Sulamistemperatuur, Vesinik, Vesinikside.
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Adeniin ja Derivaat · Derivaat ja Guaniin ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Adeniin ja DNA · DNA ja Guaniin ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Adeniin ja Lämmastik · Guaniin ja Lämmastik ·
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Adeniin ja Lämmastikalused · Guaniin ja Lämmastikalused ·
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Adeniin ja Molaarmass · Guaniin ja Molaarmass ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Adeniin ja Nukleiinhapped · Guaniin ja Nukleiinhapped ·
Nukleosiid
Nukleosiid on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest (puriini ja pürimidiini derivaadid) ja pentoosist (ribonukleosiid ja desoksüribonukleosiid), mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega.
Adeniin ja Nukleosiid · Guaniin ja Nukleosiid ·
Puriin
Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.
Adeniin ja Puriin · Guaniin ja Puriin ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Adeniin ja RNA · Guaniin ja RNA ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Adeniin ja Süsinik · Guaniin ja Süsinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Adeniin ja Sulamistemperatuur · Guaniin ja Sulamistemperatuur ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Adeniin ja Vesinik · Guaniin ja Vesinik ·
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Adeniin ja Guaniin ühist
- Millised on sarnasused Adeniin ja Guaniin
Võrdlus Adeniin ja Guaniin
Adeniin on 47 suhted, samas Guaniin 20. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 19.40% = 13 / (47 + 20).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Adeniin ja Guaniin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: