Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Adenosiintrifosfaat

Index Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

74 suhted: Adeniin, Adenosiin, Adenosiindifosfaat, Adenosiinmonofosfaat, Agu Laisk, Alexander Robertus Todd, Anabolism, Asendusrühm, Berliin, Boston, Desoksüriboos, Dissotsiatsioonikonstant, DNA, DNA replikatsioon, Energia, Ensüüm, Entalpia, Erwin Schrödinger, Estrid, Fosfaadid, Fotofosforüülimine, Fotosüntees, Fritz Albert Lipmann, Gibbsi vabaenergia, Happeanhüdriidid, Hüdrolüüs, Heidelberg, Imetajad, Ioon, Kaalium, Kaltsium, Keemiline afiinsus, Keemiline energia, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Keemiline tasakaal, Kelaatumine, Kloroplast, Koensüümid, Kompleksühend, Lahustuvus, Leelismuldmetallid, Liitium, Magneesium, Makroergilised ühendid, Metabolism, Mitokonder, Molekul, Monomeer, Naatrium, ..., Neuron, Neurotransmitter, Normaaltingimused, Nukleotiidid, Oksüdatiivne fosforüülimine, Otto Fritz Meyerhof, Puhverlahus, Rakk, Rakutsükkel, Riboos, RNA, Ruth Lias, Strontsium, Substraat (biokeemia), Taimed, Tüümus, Transkriptsioon (geneetika), Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Vesinikeksponent, Vesinikkloriidhape, Vesinikside, Vetikad, 1929, 2012. Laienda indeks (24 rohkem) »

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Adeniin · Näe rohkem »

Adenosiin

Adenosiini graafiline valem Adenosiin on adeniinist ja β-D-riboosist koosnev nukleosiid.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Adenosiin · Näe rohkem »

Adenosiindifosfaat

thumb Adenosiindifosfaat (ADP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kahest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Adenosiindifosfaat · Näe rohkem »

Adenosiinmonofosfaat

pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »

Agu Laisk

Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Agu Laisk · Näe rohkem »

Alexander Robertus Todd

Sir Alexander Robertus Todd (2. oktoober 1907 Cathcart, Glasgow – 10. jaanuar 1997 Oakington, Cambridgeshire) oli šoti ja inglise biokeemik.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Alexander Robertus Todd · Näe rohkem »

Anabolism

Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Anabolism · Näe rohkem »

Asendusrühm

''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Asendusrühm · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Berliin · Näe rohkem »

Boston

Massachusettsi osariigimaja Boston on linn Ameerika Ühendriikides, Massachusettsi osariigi pealinn ja Uus-Inglismaa ajaloolise piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Boston · Näe rohkem »

Desoksüriboos

2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Desoksüriboos · Näe rohkem »

Dissotsiatsioonikonstant

Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja DNA · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Energia · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Ensüüm · Näe rohkem »

Entalpia

Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Entalpia · Näe rohkem »

Erwin Schrödinger

Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Estrid · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fotofosforüülimine

Fotofosforüülumine ehk fotofosforüleerumine ehk fotofosforüülimine ehk fotofosforüleerimine on ATP süntees ADP-st valgusenergia arvelt.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Fotofosforüülimine · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fritz Albert Lipmann

Fritz Albert Lipmann (12. juuni 1899 – 24. juuli 1986) oli saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Fritz Albert Lipmann · Näe rohkem »

Gibbsi vabaenergia

Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »

Happeanhüdriidid

Karboksüülhappeanhüdriidide üldine struktuur. Tavaliselt on karboksüülhappeanhüdriididel jäägid R ja R' ühesugused. Kui R≠R', siis on tegu segatud karboksüülhappeanhüdriididega Happeanhüdriidid (ka lihtsalt anhüdriidid) on hapnikhapete derivaatide hulka kuuluvad keemilised ühendid.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Happeanhüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Heidelberg

Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Heidelberg · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Imetajad · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Ioon · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Kaltsium · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Keemiline energia · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Keemiline süntees · Näe rohkem »

Keemiline tasakaal

Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Keemiline tasakaal · Näe rohkem »

Kelaatumine

Vees on sageli EDTA-nimeline ühend moodustunud metallikelaadi; joonisel tähistab "M" suvalist metalliiooni Kelaatumine on keemiline reaktsioon, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, mida nimetatakse kelaatideks.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Kelaatumine · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Kloroplast · Näe rohkem »

Koensüümid

Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Koensüümid · Näe rohkem »

Kompleksühend

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Kompleksühend · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Liitium · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Magneesium · Näe rohkem »

Makroergilised ühendid

Makroergilised ühendid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, millesse salvestatud keemilist energiat kasutab elusorganism ära biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Makroergilised ühendid · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Metabolism · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Mitokonder · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Molekul · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Monomeer · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Naatrium · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Neuron · Näe rohkem »

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Neurotransmitter · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Oksüdatiivne fosforüülimine · Näe rohkem »

Otto Fritz Meyerhof

Otto Fritz Meyerhof (12. aprill 1884 – 6. oktoober 1951) oli saksa arst ja biokeemik.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Otto Fritz Meyerhof · Näe rohkem »

Puhverlahus

Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Puhverlahus · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutsükkel

Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Rakutsükkel · Näe rohkem »

Riboos

Riboos (keemiline valem C5H10O5) on üks monosahhariidest (ehk lihtsuhkrutest), täpsemalt kuulub aldopentooside hulka.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Riboos · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja RNA · Näe rohkem »

Ruth Lias

Ruth Lias (26. juuli 1926 Tartu – 6. mai 2023) oli eesti füüsik ja tõlkija.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Ruth Lias · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Strontsium · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Taimed · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Tüümus · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Tsükliline adenosiinmonofosfaat

Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja Vetikad · Näe rohkem »

1929

1929.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja 1929 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Adenosiintrifosfaat ja 2012 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Adenosiin-5'-trifosfaat.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »