Sarnasusi Adhesioonimolekulid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Adhesioonimolekulid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Adhesioonivöö, Afiinsus (biokeemia), Aktiin, Antikehad, Domeen (struktuuribioloogia), Glükoproteiinid, IgLON, Lektiinid, Ligand, Müeliin, Neuraalne raku adhesioonimolekul, Ortoloogid, Rakumembraan, Retseptor (biokeemia), RNA, Sekundaarne virgatsaine, Seriin, Splaissimine, Treoniin, Tsükliline adenosiinmonofosfaat.
Adhesioonivöö
Adhesioonivöö ehk kinnitusvöötmeke (zonula adherens) on aktiinifilamentide osalusega ankurliidus.
Adhesioonimolekulid ja Adhesioonivöö · Adhesioonivöö ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Afiinsus (biokeemia)
Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).
Adhesioonimolekulid ja Afiinsus (biokeemia) · Afiinsus (biokeemia) ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Adhesioonimolekulid ja Aktiin · Aktiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Adhesioonimolekulid ja Antikehad · Antikehad ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Adhesioonimolekulid ja Domeen (struktuuribioloogia) · Domeen (struktuuribioloogia) ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Adhesioonimolekulid ja Glükoproteiinid · Glükoproteiinid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
IgLON
IgLON on kuuluv immunoglobuliinide (Ig) superperekonda valguperekond.
Adhesioonimolekulid ja IgLON · IgLON ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lektiinid
Hemaglutiniin külgvaates Lektiinid on keerukad valgud ja glükoproteiinid, mis seovad spetsiifiliselt süsivesikuid raku pinnal.
Adhesioonimolekulid ja Lektiinid · Lektiinid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Adhesioonimolekulid ja Ligand · Ligand ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Müeliin
Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.
Adhesioonimolekulid ja Müeliin · Müeliin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Neuraalne raku adhesioonimolekul
Neuraalne raku adhesioonimolekul (inglise keeles neural cell adhesion molecule; NCAM; N-CAM; CD56; D2) on immunoglobuliini-sarnane valguline raku adhesioonimolekul, mida ekspresseeritakse peaaegu kõigis kudedes.
Adhesioonimolekulid ja Neuraalne raku adhesioonimolekul · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neuraalne raku adhesioonimolekul ·
Ortoloogid
Ortoloogid ehk ortoloogsed geenid on geenid, mis on tekkinud ühisest eellasgeenist liigitekke käigus.
Adhesioonimolekulid ja Ortoloogid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ortoloogid ·
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Adhesioonimolekulid ja Rakumembraan · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakumembraan ·
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Adhesioonimolekulid ja Retseptor (biokeemia) · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Retseptor (biokeemia) ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Adhesioonimolekulid ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
Sekundaarne virgatsaine
Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.
Adhesioonimolekulid ja Sekundaarne virgatsaine · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Sekundaarne virgatsaine ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Adhesioonimolekulid ja Seriin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seriin ·
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Adhesioonimolekulid ja Splaissimine · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Splaissimine ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Adhesioonimolekulid ja Treoniin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Treoniin ·
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Adhesioonimolekulid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Adhesioonimolekulid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Adhesioonimolekulid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Adhesioonimolekulid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Adhesioonimolekulid on 49 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 3.56% = 20 / (49 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Adhesioonimolekulid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: