Sarnasusi Aeg ja Aristoteles
Aeg ja Aristoteles on 25 ühist asja (Unioonpeedia): De interpretatione, Definitsioon, Füüsika, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Idealism, Identsus, Immanuel Kant, Kogemus, Ladina keel, Mõiste, Minevik, Muutumine, Olemine, Olevik, Ontoloogia, Päike, Põhjus, Põhjuslikkus, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Substants, Teadmine, Teadus, Tulevik, Vastuolulisus.
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Aeg ja De interpretatione · Aristoteles ja De interpretatione ·
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Aeg ja Definitsioon · Aristoteles ja Definitsioon ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Aeg ja Füüsika · Aristoteles ja Füüsika ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aeg ja Filosoofia · Aristoteles ja Filosoofia ·
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Aeg ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia ·
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Aeg ja Idealism · Aristoteles ja Idealism ·
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Aeg ja Identsus · Aristoteles ja Identsus ·
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Aeg ja Immanuel Kant · Aristoteles ja Immanuel Kant ·
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Aeg ja Kogemus · Aristoteles ja Kogemus ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Aeg ja Ladina keel · Aristoteles ja Ladina keel ·
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Aeg ja Mõiste · Aristoteles ja Mõiste ·
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Aeg ja Minevik · Aristoteles ja Minevik ·
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Aeg ja Muutumine · Aristoteles ja Muutumine ·
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Aeg ja Olemine · Aristoteles ja Olemine ·
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Aeg ja Olevik · Aristoteles ja Olevik ·
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Aeg ja Ontoloogia · Aristoteles ja Ontoloogia ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Aeg ja Päike · Aristoteles ja Päike ·
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Aeg ja Põhjus · Aristoteles ja Põhjus ·
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Aeg ja Põhjuslikkus · Aristoteles ja Põhjuslikkus ·
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Aeg ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia ·
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Aeg ja Substants · Aristoteles ja Substants ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Aeg ja Teadmine · Aristoteles ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Aeg ja Teadus · Aristoteles ja Teadus ·
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Aeg ja Tulevik · Aristoteles ja Tulevik ·
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aeg ja Aristoteles ühist
- Millised on sarnasused Aeg ja Aristoteles
Võrdlus Aeg ja Aristoteles
Aeg on 211 suhted, samas Aristoteles 383. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 4.21% = 25 / (211 + 383).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aeg ja Aristoteles. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: