Sisukord
211 suhted: A Model of the Universe, Aasta, Aastakümned, Aastatuhat, Aatom, Aatomkell, Absoluutsus, Aeg (keeleteadus), Aeg (täpsustus), Aegruum, Aegruumi kõverus, Aja mõõtmine, Ajaühik, Ajageograafia, Ajajuhtimine, Ajalugu, Ajamasin, Ajaränd, Ajavahemik, Ajavöönd, Akadeemia (ajakiri), Albert Einstein, An Essay on Free Will, Antiikaeg, Antirealism, Anto Unt, Aristoteles, Arthur Prior, Arv, Astronoomia, Before Present, Circulus vitiosus, Corine Besson, Dateerimine, David Lewis, De interpretatione, Definitsioon, Dendrokronoloogia, Efemeriidiaeg, EKr, Elementaarosakesed, Entiteet, Entroopia, Erirelatiivsusteooria, Eternism, Füüsika, Füüsikaline suurus, Film, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, ... Laienda indeks (161 rohkem) »
- Taju
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja A Model of the Universe
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Aeg ja Aasta
Aastakümned
Aastakümme ehk kümnend on 10 aasta pikkune ajavahemik.
Vaata Aeg ja Aastakümned
Aastatuhat
Aastatuhat ehk millennium (ladina mille 'tuhat' + annus 'aasta') on periood, mis võrdub tuhande aastaga.
Vaata Aeg ja Aastatuhat
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Aeg ja Aatom
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Vaata Aeg ja Aatomkell
Absoluutsus
Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.
Vaata Aeg ja Absoluutsus
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Vaata Aeg ja Aeg (keeleteadus)
Aeg (täpsustus)
Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.
Vaata Aeg ja Aeg (täpsustus)
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Aeg ja Aegruum
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Vaata Aeg ja Aegruumi kõverus
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Vaata Aeg ja Aja mõõtmine
Ajaühik
Ajaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse aega.
Vaata Aeg ja Ajaühik
Ajageograafia
Ajageograafia või aeg-ruumi geograafia on arenev transdistsiplinaarne lähenemine selliste ruumiliste ja ajaliste protsesside ja sündmuste uurimiseks nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku biograafia.
Vaata Aeg ja Ajageograafia
Ajajuhtimine
Ajajuhtimine on aja kulutamise teadlik kavandamine, et suurendada tõhusust ja/või tootlikkust.
Vaata Aeg ja Ajajuhtimine
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Aeg ja Ajalugu
Ajamasin
Ajamasin on hüpoteetiline seade, mis võimaldab ajarändu mõlemas minevikku või tulevikku või mõlemasse.
Vaata Aeg ja Ajamasin
Ajaränd
Ajaränd on hüpoteetiline ränd ajas edasi või tagasi analoogiliselt rändamisega ruumis.
Vaata Aeg ja Ajaränd
Ajavahemik
Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.
Vaata Aeg ja Ajavahemik
Ajavöönd
Ajavööndid (Ida-Ukraina territooriumil on ajavööndid vastavalt Venemaa seadustele) Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg.
Vaata Aeg ja Ajavöönd
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Aeg ja Akadeemia (ajakiri)
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Aeg ja Albert Einstein
An Essay on Free Will
"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.
Vaata Aeg ja An Essay on Free Will
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Aeg ja Antiikaeg
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Vaata Aeg ja Antirealism
Anto Unt
Anto Unt (sündinud 26. detsembril 1955) on eesti filosoof, kes tegeleb analüütilise filosoofiaga.
Vaata Aeg ja Anto Unt
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Aeg ja Aristoteles
Arthur Prior
Arthur Norman Prior (4. detsember 1914 Masterton – 6. oktoober 1969 Trondheim) oli Uus-Meremaa päritolu filosoof ja loogik.
Vaata Aeg ja Arthur Prior
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Vaata Aeg ja Arv
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Aeg ja Astronoomia
Before Present
BP ehk Before Present on aastates arvestatav ajaarvamine, mida kasutatakse geoloogias ja arheoloogias.
Vaata Aeg ja Before Present
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Vaata Aeg ja Circulus vitiosus
Corine Besson
Corine Besson on filosoof, kes on tegelnud epistemoloogia, analüütilise filosoofia ajaloo ja filosoofilise loogikaga.
Vaata Aeg ja Corine Besson
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Vaata Aeg ja Dateerimine
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Vaata Aeg ja David Lewis
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Vaata Aeg ja De interpretatione
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Aeg ja Definitsioon
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Vaata Aeg ja Dendrokronoloogia
Efemeriidiaeg
Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev aeg, mille alusel koostatakse efemeriidid ehk astronoomilised kalendrid.
Vaata Aeg ja Efemeriidiaeg
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Vaata Aeg ja EKr
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Aeg ja Elementaarosakesed
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Vaata Aeg ja Entiteet
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Vaata Aeg ja Entroopia
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Aeg ja Erirelatiivsusteooria
Eternism
Eternism ehk eternalism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt aeg on samasugune reaalsuse mõõde nagu ruumi kolm mõõdet, mistõttu minevik, olevik ja tulevik on kõik ühevõrra reaalsed.
Vaata Aeg ja Eternism
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Aeg ja Füüsika
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Vaata Aeg ja Füüsikaline suurus
Film
Film on filmikunsti salvestatud teos, mille andmekandjaks on filmilint ning kus on visuaalselt nähtav kaadrite esitus, standardsena 24 kaadrit sekundis.
Vaata Aeg ja Film
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Aeg ja Filosoofia
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Vaata Aeg ja Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofiline probleem
Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.
Vaata Aeg ja Filosoofiline probleem
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Vaata Aeg ja Friedrich Nietzsche
Geoffrey Goddu
Geoffrey Currier Goddu (sündinud 28. jaanuaril 1968) on USA filosoof.
Vaata Aeg ja Geoffrey Goddu
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Vaata Aeg ja Geokronoloogiline skaala
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata Aeg ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Aeg ja Gravitatsioon
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Aeg ja Gravitatsiooniväli
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Vaata Aeg ja Henri Poincaré
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Vaata Aeg ja Herakleitos
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Aeg ja Homeros
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Vaata Aeg ja Idealism
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Vaata Aeg ja Identsus
Igavik
Igaviku sümbolina kasutatakse tihti Uroborost, tuntud kui iseennast õgiv madu või draakon Igavik on filosoofiline mõiste, mis tähendab alguse ja lõputa ajavahemikku.
Vaata Aeg ja Igavik
Illusioon
Optilise illusiooni ketas, mis keerutamisel jätab mulje, et pall kukub mehe käest konna suhu. Osa 1830. aastal välja antud 12-kettalisest komplektist "''McLean’s Optical Illusions or Magic Panorama''" Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.
Vaata Aeg ja Illusioon
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Aeg ja Immanuel Kant
Indeksikaal
Indeksikaaliks nimetatakse analüütilises keelefilosoofias väljendit (osutavat väljendit), mille osutus sõltub süstemaatiliselt kontekstist.
Vaata Aeg ja Indeksikaal
Inertsiaalsüsteem
Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus.
Vaata Aeg ja Inertsiaalsüsteem
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Vaata Aeg ja Intuitsioon
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Aeg ja Isaac Newton
ISO 8601
ISO 8601 "Andmeelemendid ja andmevahetusvormingud.
Vaata Aeg ja ISO 8601
Isoleeritud süsteem
Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus.
Vaata Aeg ja Isoleeritud süsteem
John McTaggart Ellis McTaggart
John McTaggart Ellis McTaggart (sünninimi John McTaggart Ellis; 3. september 1866 London – 18. jaanuar 1925 London) oli briti filosoof, üks briti idealistidest.
Vaata Aeg ja John McTaggart Ellis McTaggart
Jonathan Lowe
E.
Vaata Aeg ja Jonathan Lowe
Judith Jarvis Thomson
Judith Jarvis Thomson (4. oktoober 1929 New York – 20. november 2020) oli USA filosoof.
Vaata Aeg ja Judith Jarvis Thomson
Kalender
Kalender on kindel ajaarvamissüsteem.
Vaata Aeg ja Kalender
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Vaata Aeg ja Kaugus
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Vaata Aeg ja Kell
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Vaata Aeg ja Kestus
Kevin Falvey
Kevin T. Falvey on USA filosoof.
Vaata Aeg ja Kevin Falvey
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Aeg ja Kiirus
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Aeg ja Klassikaline mehaanika
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Aeg ja Kogemus
Kohalik päikeseaeg
Kohaliku päikeseaja järgi on päike kõige kõrgemal taevas täpselt kell 12.00 ja kõige madalamal horisondi all kell 24.00.
Vaata Aeg ja Kohalik päikeseaeg
Kolmemõõtmelisus
Kolmemõõtmeline objekt on objekt, mis mahub kolmemõõtmelisse ruumi, ent ei ole tasapinnaline kujund.
Vaata Aeg ja Kolmemõõtmelisus
Konventsionalism
Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.
Vaata Aeg ja Konventsionalism
Kristie Miller
Kristie L. Miller on Austraalia filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Vaata Aeg ja Kristie Miller
Kronoloogia
Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.
Vaata Aeg ja Kronoloogia
Kuu (kalender)
Kuu ehk kalendrikuu on aja mõõtühik, mille järgimiseks kasutatakse kalendreid.
Vaata Aeg ja Kuu (kalender)
Kuu faasid
Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.
Vaata Aeg ja Kuu faasid
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Vaata Aeg ja Kvantgravitatsioon
Kvartskell
Vaade käekella avatud tagaküljele. All: paremal kvartsresonaator, vasakul kellapatarei Ülal: paremal ostsillaatori ja sagedusjaguri kiip, vasakul samm-mootor, näha on staatorimähis Kvartskell on elektritoitega kell, mis mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse põhjal.
Vaata Aeg ja Kvartskell
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Aeg ja Ladina keel
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Aeg ja Liikumine
Liivakell
püsti Albrecht Düreri puulõige "Der Tod und der Landsknecht", 1510 Liivakell on lihtne seade mõne minuti kuni tunni pikkuste ajavahemike mõõtmiseks.
Vaata Aeg ja Liivakell
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Aeg ja Loodusseadus
M-teooria
M-teooria (inglise keeles M-theory) on füüsikateooria, mis ühendab kõiki superstringiteooria mittevasturääkivaid versioone.
Vaata Aeg ja M-teooria
Maailmaaeg
Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Vaata Aeg ja Maailmaaeg
Madis Kõiv
Madis Kõiv (5. detsember 1929 Tartu – 24. september 2014 Tallinn) oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof.
Vaata Aeg ja Madis Kõiv
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Vaata Aeg ja Martin Heidegger
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Aeg ja Mass
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Vaata Aeg ja Matemaatiline analüüs
Mõõde
Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis.
Vaata Aeg ja Mõõde
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Aeg ja Mõõtühik
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Vaata Aeg ja Mõõtmine
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Aeg ja Mõiste
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Metaphysics
Michael Dummett
Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.
Vaata Aeg ja Michael Dummett
Michael Tooley
Michael Tooley (sündinud 1941 Kanadas) on USA filosoof.
Vaata Aeg ja Michael Tooley
Mind
Mind ('Vaim') on üks maailma juhtivaid filosoofiaajakirju.
Vaata Aeg ja Mind
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Aeg ja Minevik
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Vaata Aeg ja Minut
Muutkond
Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab joont kolmemõõtmelises ruumis. See joon on ühemõõtmeline muutkond ehk 1-muutkond Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab Whiteheadi muutkonda, mis on kolmemõõtmeline muutkond Muutkonna mõistet geomeetrias võib intuitiivselt mõista üldistusena klassifikatsioonist, mille järgi joon on ühemõõtmeline muutkond ja pind on kahemõõtmeline muutkond.
Vaata Aeg ja Muutkond
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Vaata Aeg ja Muutumine
Narratiiv
Narratiiv (.
Vaata Aeg ja Narratiiv
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Vaata Aeg ja Nädal
Nõnda kõneles Zarathustra
"Nõnda kõneles Zarathustra.
Vaata Aeg ja Nõnda kõneles Zarathustra
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Aeg ja Nõrk vastastikmõju
Ned Markosian
Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Vaata Aeg ja Ned Markosian
Neljamõõtmelisus
Neljamõõtmelisus on matemaatikas ruumi omadus, mis seisneb selles, et tema mõõde on 4.
Vaata Aeg ja Neljamõõtmelisus
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Vaata Aeg ja Objekt (filosoofia)
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Vaata Aeg ja Objektiivsus
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Aeg ja Olemine
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Vaata Aeg ja Olevik
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Aeg ja Omadus
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Vaata Aeg ja Ontoloogia
Parmenides
Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.
Vaata Aeg ja Parmenides
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Aeg ja Päike
Päikesekell
Valka Püha Katariina evangeelse luterliku kiriku esisel haljasalal Päikesekell ehk päevakell ehk gnoomon on kell, millega mõõdetakse aega Päikese järgi.
Vaata Aeg ja Päikesekell
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Vaata Aeg ja Põhjus
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata Aeg ja Põhjuslikkus
Pendel
Matemaatilise pendli võnkumine Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.
Vaata Aeg ja Pendel
Peter van Inwagen
Peter van Inwagen (sündinud 21. septembril 1942) on USA filosoof, kes on tuntud töödega metafüüsika, religioonifilosoofia ja tegevusfilosoofia vallas.
Vaata Aeg ja Peter van Inwagen
Philosophical Review
Philosophical Review on USA teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Vaata Aeg ja Philosophical Review
Philosophical Studies
Philosophical Studies on eelretsenseeritav teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Vaata Aeg ja Philosophical Studies
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Vaata Aeg ja Piret Kuusk
Plancki aeg
Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.
Vaata Aeg ja Plancki aeg
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Aeg ja Poolestusaeg
Presentism
Presentism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt reaalselt eksisteerivad ainult objektid ja sündmused, mis on olevikus.
Vaata Aeg ja Presentism
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Vaata Aeg ja Protsess
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Vaata Aeg ja Puhta mõistuse kriitika
Rahvusvaheline aatomiaeg
Rahvusvaheline aatomiaeg, lühend TAI (prantsuse k sõnadest Temps Atomique International), on aatomiaja skaala, mille puhul aja mõõtmine põhineb elektromagnetvõnkumistel, mida kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise.
Vaata Aeg ja Rahvusvaheline aatomiaeg
Rahvusvaheline suuruste süsteem
Rahvusvaheline suuruste süsteem (International System of Quantities, ISQ) on füüsikaliste suuruste süsteem, mis on aluseks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemile (SI).
Vaata Aeg ja Rahvusvaheline suuruste süsteem
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Vaata Aeg ja Reaalsus
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Aeg ja Relatiivsusteooria
Richard Taylor (filosoof)
Richard Taylor (5. november 1919 – 30. oktoober 2003 Trumansburgi lähedal) oli USA filosoof ja mesinik.
Vaata Aeg ja Richard Taylor (filosoof)
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Aeg ja Ruum
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Aeg ja Ruumala
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Vaata Aeg ja Sajandid
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata Aeg ja Sündmus
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Aeg ja Sekund
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Aeg ja SI
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Vaata Aeg ja SI-süsteemi põhiühikud
Sisemised ja välimised omadused
Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.
Vaata Aeg ja Sisemised ja välimised omadused
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Vaata Aeg ja Standard
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Vaata Aeg ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Vaata Aeg ja Statistiline mehaanika
Stephan Torre
Stephan Torre on USA päritolu filosoof.
Vaata Aeg ja Stephan Torre
Storrs McCall
Ronald Storrs McCall oli Kanada filosoof (1930 – 2021).
Vaata Aeg ja Storrs McCall
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Vaata Aeg ja Subjektiivsus
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Aeg ja Substants
Suveaeg
Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg.
Vaata Aeg ja Suveaeg
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Aeg ja Tartu
Taskukell
Taskukell ehk uur on üleskeeratava mehhanismiga kell, mis on mõeldud taskus kandmiseks.
Vaata Aeg ja Taskukell
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Vaata Aeg ja Taustsüsteem
Tööaeg
Tööaeg on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks.
Vaata Aeg ja Tööaeg
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Aeg ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Aeg ja Teadus
Teaduslugu ja nüüdisaeg
"Teaduslugu ja nüüdisaeg" on alates 1979.
Vaata Aeg ja Teaduslugu ja nüüdisaeg
Temporoloogia
Temporoloogia on teadusharu, mis tegeleb aja fenomeni interdistsiplinaarse uurimisega.
Vaata Aeg ja Temporoloogia
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Aeg ja Termodünaamika
Termodünaamika teine seadus
Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.
Vaata Aeg ja Termodünaamika teine seadus
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Vaata Aeg ja Terve mõistus
The Unreality of Time
"The Unreality of Time" ("Aja mittereaalsus" või "Aja ebareaalsus") on John McTaggart Ellis McTaggarti tähtis aja filosoofia alane artikkel, mis ilmus ajakirjas Mind 1908.
Vaata Aeg ja The Unreality of Time
Time, Tense and Causation
"Time, Tense and Causation" on Michael Tooley filosoofiline raamat.
Vaata Aeg ja Time, Tense and Causation
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Vaata Aeg ja Tsükkel
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Vaata Aeg ja Tseesium
Tsiviilaeg
Tsiviilaeg on igapäevases elus kasutatav efemeriidiajal põhinev ajaarvestus, milles loetakse ööpäeva alguseks Päikese alumise kulminatsiooni hetk (kesköö).
Vaata Aeg ja Tsiviilaeg
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Vaata Aeg ja Tulevik
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Vaata Aeg ja Tund
UTC
UTC (lühend inglise keelest Universal Time Coordinated) on alates 1972.
Vaata Aeg ja UTC
Vaba aeg
Vaba aeg Vaba aeg on igapäevastest kohustustest (nagu töö, õppimine, kodused majapidamistööd) vaba aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil.
Vaata Aeg ja Vaba aeg
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Vaata Aeg ja Vaim (mens)
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Aeg ja Valguse kiirus
Varvokronoloogia
Sarnased varvid eri läbilõigetes Varvokronoloogia ehk varvomeetria on vanuse määramine, mis põhineb viirjärvesetetena kujunenud viirsavi varvide loendamisel ja korreleerimisel.
Vaata Aeg ja Varvokronoloogia
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Vaata Aeg ja Vastuolulisus
Võimalik maailm
Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).
Vaata Aeg ja Võimalik maailm
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Aeg ja Võnkumine
Veiko Palge
Veiko Palge (sündinud 13. mail 1971) on eesti filosoof.
Vaata Aeg ja Veiko Palge
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents ehk Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (ka: kaalude ja mõõtude peakonverents, Kaalude ja Mõõtude Üldkonverents; prantsuse keeles Conférence Générale des Poids et Mesures; lühend CGPM) on üks kolmest organisatsioonist, mille ülesandeks on hooldada mõõtühikute SI-süsteemi, mis on välja kasvanud Meetrikonventsioonist (1875).
Vaata Aeg ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Zenon Eleast
Zenon Eleast (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka filosoof Elea koolkonnast.
Vaata Aeg ja Zenon Eleast
1908
1908.
Vaata Aeg ja 1908
1959
1959.
Vaata Aeg ja 1959
1960
1960.
Vaata Aeg ja 1960
1978
1978.
Vaata Aeg ja 1978
1983
1983.
Vaata Aeg ja 1983
1984
1984.
Vaata Aeg ja 1984
1986
1986.
Vaata Aeg ja 1986
1987
1987.
Vaata Aeg ja 1987
1992
1992.
Vaata Aeg ja 1992
1994
1994.
Vaata Aeg ja 1994
1995
1995.
Vaata Aeg ja 1995
1996
1996.
Vaata Aeg ja 1996
1997
1997.
Vaata Aeg ja 1997
1999
1999.
Vaata Aeg ja 1999
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Aeg ja 2001
2002
2002.
Vaata Aeg ja 2002
2003
2003.
Vaata Aeg ja 2003
2005
2005.
Vaata Aeg ja 2005
2010
2010.
Vaata Aeg ja 2010
2011
2011.
Vaata Aeg ja 2011
2014
2014.
Vaata Aeg ja 2014
Vaata ka
Taju
- ASMR
- Absoluutlävi
- Aeg
- Ajusisese enesestimulatsiooni katse
- Apertseptsioon
- Déjà-vu
- Eimiski
- Filling-in fenomenid
- Geštaltpsühholoogia
- Helikõrgus
- Illusioon
- Kogemus
- Kompimine
- Korruptsioonitaju indeks
- Minapilt
- Modaalsus (psühholoogia)
- Nägemine
- Näiv olevik
- Nous
- P300
- Pareidoolia
- Peeglikatse
- Praiming
- Sensoorne deprivatsioon
- Simulaakrum
- Sobimus
- Stroopi efekt
- Suktsessiivkontrast
- Taju
- Vaatlus