Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Agonist, Allosteeriline regulatsioon, Antagonist (farmakoloogia), Antigeen, Antikehad, Biotiin, Dissotsiatsioonikonstant, Energia, Ensüüm, Ensüümiinhibiitor, Interaktsioon, Ioon, Iooniline side, Kovalentne side, Ligand (biokeemia), Molekul, Molekulmass, Nukleiinhapped, Pöördvõrdelisus, Ravim, Retseptor (biokeemia), Selektiivsus (keemia), Substraat (biokeemia), Valgud, Van der Waalsi jõud, Vesinikeksponent, Vesinikside.
Agonist
Agonist on keemiline ühend (tavaliselt ravim), mis seotuna retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Agonist · Näe rohkem »
Allosteeriline regulatsioon
Biokeemias on allosteeriline regulatsioon valkude aktiivsuse reguleerimine läbi efektori seondumise allosteerilisse tsentrisse.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Allosteeriline regulatsioon · Näe rohkem »
Antagonist (farmakoloogia)
retseptormolekulil, inhibeerides sellega retseptor-agonisti loodud signaali Retseptori antagonist on retseptori ligandi tüüp või ravim, mis seostudes vaadeldava retseptoriga ei anna bioloogilist signaali, seega nõrgestab või blokeerib täielikult agonist-vahendatud toimet.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Antagonist (farmakoloogia) · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Antigeen · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Antikehad · Näe rohkem »
Biotiin
Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes iga päev vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Biotiin · Näe rohkem »
Dissotsiatsioonikonstant
Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Energia · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Ensüüm · Näe rohkem »
Ensüümiinhibiitor
Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Ensüümiinhibiitor · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Ioon · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Iooniline side · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Ligand (biokeemia)
Müoglobuliin (sinisega) seondunud oma ligandi heemiga (oranž) Biokeemias ja farmakoloogias on ligand (ladina keeles ligandium, seondumine) bioloogilise eesmärgiga aine, millele on retseptorid ja mis moodustab kompleksi biomolekulidega.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Ligand (biokeemia) · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Molekulmass · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Ravim · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Selektiivsus (keemia) · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Valgud · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Afiinsus (biokeemia) ja Vesinikside · Näe rohkem »
