Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Aatom, Amülaas, Antigeen, Antikehad, Biomarker, Biomolekul, Dissotsiatsioonikonstant, Ensüüm, Eripind, Filtreerimine, Funktsionaalrühm, Immobilisatsioon, Immunoloogia, Inertsus (keemia), Keemiline afiinsus, Klaas, Kolonnkromatograafia, Koobalt, Kovalentne side, Lektiinid, Ligand (biokeemia), Nikkel, Nukleiinhapped, Puhverlahus, Rakumembraan, Raud, Sahhariidid, Süsinik, Selektiivsus (keemia), Statsionaarne faas, Steeriline efekt, Substraat (biokeemia), Tärklis, Tselluloos, Tsentrifuugimine, Valgud, Vedelikukromatograafia, Vesinikeksponent.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Aatom · Näe rohkem »
Amülaas
Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Amülaas · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Antigeen · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Antikehad · Näe rohkem »
Biomarker
Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Biomarker · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Biomolekul · Näe rohkem »
Dissotsiatsioonikonstant
Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Eripind · Näe rohkem »
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Filtreerimine · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Immobilisatsioon
Immobilisatsioon ehk immobiliseerimine on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Immobilisatsioon · Näe rohkem »
Immunoloogia
Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Immunoloogia · Näe rohkem »
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »
Keemiline afiinsus
Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Klaas · Näe rohkem »
Kolonnkromatograafia
Klassikaline kolonnkromatograafia seade. proov Kolonnkromatograafia on kromatograafia meetod, kus ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks kasutatakse täidiskolonni.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Kolonnkromatograafia · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Koobalt · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Lektiinid
Hemaglutiniin külgvaates Lektiinid on keerukad valgud ja glükoproteiinid, mis seovad spetsiifiliselt süsivesikuid raku pinnal.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Lektiinid · Näe rohkem »
Ligand (biokeemia)
Müoglobuliin (sinisega) seondunud oma ligandi heemiga (oranž) Biokeemias ja farmakoloogias on ligand (ladina keeles ligandium, seondumine) bioloogilise eesmärgiga aine, millele on retseptorid ja mis moodustab kompleksi biomolekulidega.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Ligand (biokeemia) · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Nikkel · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Puhverlahus
Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Puhverlahus · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Raud · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Süsinik · Näe rohkem »
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Selektiivsus (keemia) · Näe rohkem »
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Statsionaarne faas · Näe rohkem »
Steeriline efekt
Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Steeriline efekt · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Tärklis · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tsentrifuugimine
kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Tsentrifuugimine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Valgud · Näe rohkem »
Vedelikukromatograafia
Vedelikukromatograafia (inglise liquid chromatography, lühendatult LC) all mõeldakse ainete lahutamise kromatograafilisi meetodeid, milles ainete segu kantakse läbi liikumatu faasi eluendi (solvendi) vooluga.
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Vedelikukromatograafia · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Afiinsuskromatograafia ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
