Sisukord
38 suhted: Aatom, Amülaas, Antigeen, Antikehad, Biomarker, Biomolekul, Dissotsiatsioonikonstant, Ensüüm, Eripind, Filtreerimine, Funktsionaalrühm, Immobilisatsioon, Immunoloogia, Inertsus (keemia), Keemiline afiinsus, Klaas, Kolonnkromatograafia, Koobalt, Kovalentne side, Lektiinid, Ligand (biokeemia), Nikkel, Nukleiinhapped, Puhverlahus, Rakumembraan, Raud, Sahhariidid, Süsinik, Selektiivsus (keemia), Statsionaarne faas, Steeriline efekt, Substraat (biokeemia), Tärklis, Tselluloos, Tsentrifuugimine, Valgud, Vedelikukromatograafia, Vesinikeksponent.
- Kromatograafia
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Aatom
Amülaas
Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Amülaas
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Antigeen
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Antikehad
Biomarker
Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Biomarker
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Biomolekul
Dissotsiatsioonikonstant
Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Dissotsiatsioonikonstant
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Ensüüm
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Eripind
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Filtreerimine
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Funktsionaalrühm
Immobilisatsioon
Immobilisatsioon ehk immobiliseerimine on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Immobilisatsioon
Immunoloogia
Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Immunoloogia
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Inertsus (keemia)
Keemiline afiinsus
Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Keemiline afiinsus
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Klaas
Kolonnkromatograafia
Klassikaline kolonnkromatograafia seade. proov Kolonnkromatograafia on kromatograafia meetod, kus ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks kasutatakse täidiskolonni.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Kolonnkromatograafia
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Koobalt
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Kovalentne side
Lektiinid
Hemaglutiniin külgvaates Lektiinid on keerukad valgud ja glükoproteiinid, mis seovad spetsiifiliselt süsivesikuid raku pinnal.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Lektiinid
Ligand (biokeemia)
Müoglobuliin (sinisega) seondunud oma ligandi heemiga (oranž) Biokeemias ja farmakoloogias on ligand (ladina keeles ligandium, seondumine) bioloogilise eesmärgiga aine, millele on retseptorid ja mis moodustab kompleksi biomolekulidega.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Ligand (biokeemia)
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Nikkel
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Nukleiinhapped
Puhverlahus
Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Puhverlahus
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Rakumembraan
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Raud
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Sahhariidid
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Süsinik
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Selektiivsus (keemia)
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Statsionaarne faas
Steeriline efekt
Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Steeriline efekt
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Substraat (biokeemia)
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Tärklis
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Tselluloos
Tsentrifuugimine
kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Tsentrifuugimine
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Valgud
Vedelikukromatograafia
Vedelikukromatograafia (inglise liquid chromatography, lühendatult LC) all mõeldakse ainete lahutamise kromatograafilisi meetodeid, milles ainete segu kantakse läbi liikumatu faasi eluendi (solvendi) vooluga.
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Vedelikukromatograafia
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Afiinsuskromatograafia ja Vesinikeksponent
Vaata ka
Kromatograafia
- Õhukese kihi kromatograafia
- Afiinsuskromatograafia
- Antigeeni kiirtest
- Eksklusioonkromatograafia
- Elektrokromatograafia
- Elueerimine
- Gaasikromatograafia-massispektromeetria
- Geelkromatograafia
- Ioonivahetuskromatograafia
- Jaotuskromatograafia
- Kõrgsurvevedelikkromatograafia
- Külgvoolutest
- Kahedimensionaalne kromatograafia
- Kapillaarelektroforees
- Kohtuekspertiis
- Kolonnkromatograafia
- Kromatograafia
- Kromatograafia detektor
- Mihhail Tsvet
- Pöördfaaskromatograafia
- Paberkromatograafia
- Retentsiooniindeks
- Vedelikkromatograafia-massispektromeetria