Aftenposteni kuldmedal ja Marit Bjørgen

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aftenposteni kuldmedal ja Marit Bjørgen

Aftenposteni kuldmedal vs. Marit Bjørgen

Aftenposteni kuldmedal (Aftenpostens Gullmedalje) on autasu, mida antakse välja aasta parima spordisaavutuse eest Norra sportlasele. Marit Bjørgen (sündinud 21. märtsil 1980 Trondheimis) on Norra murdmaasuusataja, kaheksakordne olümpiavõitja ja kaheksateistkordne maailmameister. Juunioride maailmameistrivõistlustel jäi Bjørgeni parimaks kohaks 3. veebruaril 1999 Austrias Saalfeldenis saadud 8. koht 5 km klassikatehnikadistantsil. Bjørgen debüteeris MK-sarjas 27. detsembril 1999 Šveitsis Engelbergis klassikasprindis, kus ta jäi 39. kohale. Esimest korda sõitis ta MK-punktidele aasta hiljem, 29. detsembril 2000 jällegi Engelbergis, kus oli 1 km klassikasprindis 17. ja järgmisel päeval 1 km vabasprindis 29. 21. jaanuaril 2001 tuli ta esimest korda Norra meistrivõistlustel medalile, sõites 5 km klassikas välja pronksmedali. 31. märtsil 2001 sai ta pronksmedali ka 1 km vabatehnikasprindis. Esimest korda osales Bjørgen suurvõistlustel 2001. aasta maailmameistrivõistlustel Soomes Lahtis, kus tema parimaks tulemuseks jäi 19. koht 10 km jälitussõidus. 10 km klassikasõidus oli ta 24. Ta pääses Norra koondisse sellest hoolimata, et oli Norra meistrivõistlustelt seni ainult ühe pronksmedali saanud ega olnud kordagi MK-sarjas esikümnesse pääsenud. 2002. aastal ei tulnud Bjørgen Norra meistrivõistlustel üldse medalile, kuid parandas oma parimat kohta MK-sarjas. 24. novembril 2001 oli ta Kuopios 5 km klassikasõidus 14. ja 8. detsembril Itaalias Cognes 5 km klassikadistantsil samuti. Tulemused ei olnud muljetavaldavad, kuid ta arvati Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängude koondisse. Ta sõitis 30 km klassikasõidus välja 14. koha, aga teatesõidus saavutas hõbemedali. Ühisstardiga 15 km vabastiilis sõidus oli ta 50. Pärast olümpiamänge paranesid tema tulemused märgatavalt. 10. märtsil saavutas ta MK-etapil Norra naiskonnas Rootsis Falunis taas 2. koha, 23. märtsil Norras Lillehammeris ühisstardiga 58 km klassikastiilis sõidus 13. koha ja 26. oktoobril võitis ta Saksamaal Düsseldorfis oma elu esimese MK-etapi. See sõideti 2 km distantsil vabastiilis sprindina. 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Itaalias Val di Fiemmes tuli ta 26. veebruaril 1,5 km sprindi vabasõidus maailmameistriks. Enne seda oli ta 18. veebruaril tulnud ühisstardist 15 km klassikasõidus 24. kohale ja võitnud 24. veebruaril teatenaiskonnaga hõbemedali Saksamaa järel ja Venemaa ees. Kaks aastat hiljem, 28. jaanuaril 2005 tuli Bjørgen esimest korda Norra meistriks. See toimus 1 km klassikasprindis. 7,5+7,5 km jälitussõidus tuli hõbemedal. 2005. aasta MM-il Saksamaal Oberstdorfis Bjørgen üllatuslikult sprindis oma tiitlit kaitsta ei suutnud, jäädes 16. kohale, kuid tuli maailmameistriks 30 km ühisstardiga klassikasõidus, teatesprindi vabasõidus koos Hilde Pederseniga ja 4×5 km teatesõidus Venemaa ja Itaalia ees, sõites viimast vahetust. Veel sai ta neilt võistlustelt hõbemedali 2×7,5 km jälitussõidus Julia Tšepalova järel ning pronksmedali 10 km vabasõidus Kateřina Neumannová ja Tšepalova järel, olles nende võistluste edukaim sportlane. 2006. aasta taliolümpiamängudel Pragelatos tegi Bjørgen viis starti. 12. veebruaril katkestas ta 7,5+7,5 km jälitussõidu (Kristina Šmigun võitis), 14. veebruaril oli naiskondlikus klassikasprindis 6×1,2 km distantsil 4., 16. veebruaril tuli 10 km klassikatehnikas sõidul Kristina Šmiguni järel hõbemedalile, 18. veebruaril saavutas teatenaiskonnas 5. koha, sõites viimast vahetust, ja 22. veebruaril tuli 1,2 km vabastiilis sprindis 18. kohale. 2007. aasta MM-il Jaapanis Sapporos startis ta kõigil kuuel distantsil. 22. veebruaril oli ta klassikasprindis B-finaali 4. ja kokku 10., 23. veebruaril võitis ta koos Astrid Jacobseniga pronksmedali sprinditeates Soome ja Saksamaa järel, 25. veebruaril oli ta 7,5+7,5 km jälitussõidus 12., 27. veebruaril oli 10 km vabastiilis sõidus 22., 1. märtsil võitis Norra naiskonnas 4×5 km teatesõidus pronksmedali Soome ja Saksamaa järel (Bjørgen sõitis teist vahetust) ning 3. märtsil tuli ühisstardist 30 km klassikatehnikas sõidus 9. kohale. 2009. aasta MM-il Liberecis startis ta neljal distantsil. 19. veebruaril oli ta 10 km klassikasõidus 16., 21. veebruaril 7,5+7,5 km jälitussõidus 19., 24. veebruaril 1,3 km vabastiilis sprindis 9. ja 26. veebruaril 4×5 km teatesõidus 4. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris startis ta viiel distantsil. 15. veebruaril tuli ta 10 km vabatehnikasõidus Charlotte Kalla ja Kristina Šmiguni järel pronksmedalile, 17. veebruaril võitis 1,5 km klassikasprindi, 19. veebruaril võitis 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu, 25. veebruaril võitis 4×5 km teatenaiskonnaga juba kolmanda kuldmedali ja 27. veebruaril tuli ta ühisstardist 30 km klassikasõidus Justyna Kowalczyki järel hõbemedalile, kaotades kõigest 0,3 sekundiga. 2015. aastal võitis ta esimest korda Tour de Ski. Bjørgen võitis maailma karika neli korda (2005, 2006, 2012 ja 2015), tavadistantside karika kolm korda (2005, 2012 ja 2015) ning sprindikarika viis korda (2003, 2004, 2005, 2006 ja 2015). Bjørgen lõpetas sportlaskarjääri pärast hooaega 2017–18, kuid 2020. aasta mais teatas ta, et hakkab võistlema suusamaratonidel. Bjørgen Otepää MK-etapil (2006).

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Aftenposteni kuldmedal ja Norra · Marit Bjørgen ja Norra · Näe rohkem »