Sarnasusi Ahjuredel ja Ahjusüda
Ahjuredel ja Ahjusüda on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Ahju suitsuauk, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjukülg, Ahjukivi, Ahjukumm, Ahjulagi, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjusuu, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Reheahi.
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Ahju suitsuauk ja Ahjuredel · Ahju suitsuauk ja Ahjusüda ·
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Ahjuauk ja Ahjuredel · Ahjuauk ja Ahjusüda ·
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Ahjuesine ja Ahjuredel · Ahjuesine ja Ahjusüda ·
Ahjukülg
Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.
Ahjukülg ja Ahjuredel · Ahjukülg ja Ahjusüda ·
Ahjukivi
Ahjukivi (ka lõmmukivi, ahukivi, tuhkavva) oli lameda põhjaga kivi ahju ees ahjusuu lähedal.
Ahjukivi ja Ahjuredel · Ahjukivi ja Ahjusüda ·
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Ahjukumm ja Ahjuredel · Ahjukumm ja Ahjusüda ·
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Ahjulagi ja Ahjuredel · Ahjulagi ja Ahjusüda ·
Ahjulääv
Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.
Ahjulääv ja Ahjuredel · Ahjulääv ja Ahjusüda ·
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Ahjuluud ja Ahjuredel · Ahjuluud ja Ahjusüda ·
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Ahjupõrand ja Ahjuredel · Ahjupõrand ja Ahjusüda ·
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Ahjupealne ja Ahjuredel · Ahjupealne ja Ahjusüda ·
Ahjusuu
Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.
Ahjuredel ja Ahjusuu · Ahjusüda ja Ahjusuu ·
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Ahjuredel ja Arvi Ränk · Ahjusüda ja Arvi Ränk ·
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Ahjuredel ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Ahjusüda ja Eesti etnograafia sõnaraamat ·
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ahjuredel ja Ahjusüda ühist
- Millised on sarnasused Ahjuredel ja Ahjusüda
Võrdlus Ahjuredel ja Ahjusüda
Ahjuredel on 17 suhted, samas Ahjusüda 18. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 42.86% = 15 / (17 + 18).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ahjuredel ja Ahjusüda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: