19 suhted: Anseküla kihelkond, Ants Viires, Arvi Ränk, Eesti, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Hein, Jämaja kihelkond, Kaarma kihelkond, Küün, Kihelkond, Magasiait, Püha kihelkond, Põhk, Röövloom, Ruhnu, Talu, Tartu keel, Viljaait.
Anseküla kihelkond
Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Ait ja Anseküla kihelkond · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Ait ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Ait ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Ait ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Ait ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Ait ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Uus!!: Ait ja Hein · Näe rohkem »
Jämaja kihelkond
Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Ait ja Jämaja kihelkond · Näe rohkem »
Kaarma kihelkond
Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798) Kaarma kirik Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.
Uus!!: Ait ja Kaarma kihelkond · Näe rohkem »
Küün
Küün ehk heinaküün (põhjaeesti ja hiiu ladu) on kariloomade talvesöödaks kasutatava heina säilitamiseks ettenähtud hoone või hooneosa.
Uus!!: Ait ja Küün · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Ait ja Kihelkond · Näe rohkem »
Magasiait
Nursi magasiait Vaimõisa mõisa sepikoda (vaadatud 12.06.2022) Magasiait (ka magasi) oli ühiste viljavarude (magasivili) hoidmiseks mõeldud ait.
Uus!!: Ait ja Magasiait · Näe rohkem »
Püha kihelkond
Vaade Püha kirikule edelast Püha kihelkond (lühend Pha; saksa keeles Kirchspiel Pyha) on kihelkond Saaremaal.
Uus!!: Ait ja Püha kihelkond · Näe rohkem »
Põhk
Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).
Uus!!: Ait ja Põhk · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Ait ja Röövloom · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Ait ja Ruhnu · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Ait ja Talu · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Ait ja Tartu keel · Näe rohkem »
Viljaait
Viljaait on eeskätt teravilja hoidmiseks kasutatav laohoone (ait).
Uus!!: Ait ja Viljaait · Näe rohkem »