Sarnasusi Akko ja Ristisõjad
Akko ja Ristisõjad on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Esimene ristisõda, Islam, Jeruusalemma kuningriik, Kolmas ristisõda, Kristlus, Mamelukid, Muslim, Püha maa, Ristisõjad, Saladin.
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Akko ja Esimene ristisõda · Esimene ristisõda ja Ristisõjad ·
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Akko ja Islam · Islam ja Ristisõjad ·
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Akko ja Jeruusalemma kuningriik · Jeruusalemma kuningriik ja Ristisõjad ·
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Akko ja Kolmas ristisõda · Kolmas ristisõda ja Ristisõjad ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Akko ja Kristlus · Kristlus ja Ristisõjad ·
Mamelukid
Mamelukid (araabia keeles مملوك mamlūk 'omand, valge ori') olid keskaegses Lähis-Idas orisõdurid, kellest Aijubiidide kalifaadis moodustus valitseja kaardivägi.
Akko ja Mamelukid · Mamelukid ja Ristisõjad ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Akko ja Muslim · Muslim ja Ristisõjad ·
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Akko ja Püha maa · Püha maa ja Ristisõjad ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Akko ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Ristisõjad ·
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Akko ja Ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Akko ja Ristisõjad
Võrdlus Akko ja Ristisõjad
Akko on 26 suhted, samas Ristisõjad 235. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 3.83% = 10 / (26 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Akko ja Ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: