Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Aktiinium, Alfalagunemine, Astaat, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Elektronvolt, Energia, Frantsium, Isotoop, Massiarv, Naturaalarv, Neutron, Nukliid, Plii, Poloonium, Prooton, Protaktiinium, Raadium, Radioaktiivrida, Radoon, Tallium, Toorium, Uraan, Vismut.
Aktiinium
Aktiinium on keemiline element number 89.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Aktiinium · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Aktiiniumirida ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Astaat
Astaat on keemiline element järjenumbriga 85.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Astaat · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Aktiiniumirida ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Energia · Näe rohkem »
Frantsium
Frantsium on keemiline element järjenumbriga 87.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Frantsium · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Isotoop · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Massiarv · Näe rohkem »
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Uus!!: Aktiiniumirida ja Naturaalarv · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Aktiiniumirida ja Neutron · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Nukliid · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Plii · Näe rohkem »
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Poloonium · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Prooton · Näe rohkem »
Protaktiinium
Protaktiinium on keemiline element järjenumbriga 91.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Protaktiinium · Näe rohkem »
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Raadium · Näe rohkem »
Radioaktiivrida
Radioaktiivrida on radioaktiivsel lagunemisel üksteisest järjestikku tekkivate nukliidide jada.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Radioaktiivrida · Näe rohkem »
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Radoon · Näe rohkem »
Tallium
Tallium Tallium (lühend Tl) on element järjekorranumbriga 81.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Tallium · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Toorium · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Uraan · Näe rohkem »
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Aktiiniumirida ja Vismut · Näe rohkem »
